Polüamiid (PA) · Leiutati siidi asendamiseks II MS ajal. Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer · Kasutati ka rehvide, telkide, nööride jm sõjavarustuse valmistamiseks · Suurimad tootjad Hiina, USA, Belgia, Brasiilia, India ja Taiwan · Kiu jämedus sõltub kasutusotstarbest. Kasutatakse niisuka- sokitööstuses kuid ka autotööstuses · Toodetakse enamasti filamentkiuna Omadused: · Hea hõõrdekindluse ja pingetaluvusega üsna elastne kiud · Ei ole aldis kahjurputukate kahjustustele, kuid niiskus võib tekitada hallitust · Väike soojapidavus ja niiskusimamisvõime · Elektriseeruvad kergesti · Päikesevalgust ei talu, tugevus väheneb ja kiud kolletub Milleks kasutatakse: · Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna · Toodetakse trikootooteid, kudumeid, pitsi, lausriiet · Kasutatakse töörõivaste materjalina, vaipades ja mööbliriides · Merenduses ja kalanduses (vastupidav mereveele) · Purj...
.............3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID..............................................................6 2.2 POLÜESTER..............................................................6 2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7 2.4 ELASTAAN................................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 LISA 1...................
Sünteeskiud Polüester (PL) Polüestri omadused: - Niiskus imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike; - UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid; - Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu, - Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit, - Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. - Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Modakrüül (MA, MAC, PAM) · Keskmise raskusega kiud · Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus,venivus, niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist · Toodetakse nii läikivana kui ka matina. Kuumas vees kaotab modakrüül oma läike, mida peaks silmas pidama värvimisel · Peamiselt toodetakse staapelkiuna · Vastupidavus - vähem vastupidavad kui akrüülid, aga nendel on piisavalt vastupidavus...
TEHIS JA SÜNTEESKIUD Jõhvi Gümnaasium Toomas Tint Sisukord Tehiskiud ....................................................................................................... 3 Viskoos ........................................................................................................... 3 Viskoosi tüübid ............................................................................................ 4 Modaal ............................................................................................................ 4 Lyocell..........................................................................................................5 Vaskammoniaakkiud.................................................................................5 Atsetaat.........................................................................................................6 Triatsetaat...............................................................................
haavaade raviks sobivaid omadusi silmas pidades. tugev elastne, suure kasutatakse tehnilisel tõmbetugevusega, otstarbel paingetugevus väga madal, kerge, termiliselt vastupidav, ei lahustu, hea Süsinikkiud elektrijuhtivusega, Sünteeskiud polüester PL, PES, Polüester on tugev kiud. Rõivasteks kasutatakse Polüester pehmeneb Niiskus polüestri polüestrit just kui hea temperatuuril 230-240 C ja PE, PET tugevusomadusi ei mõjuta, hooldatavuse tõttu. Selle sulabtemperatuuril 250-260 C. Venivusomaduste poolest all mõistetakse Triikimistemperatuuriks
................................6 - kapokk...............................................................6 - Loomsed ehk valkkiud.............................................6 - vill......................................................................6 - siid......................................................................7 · Tehis- ja sünteeskiud............................................................7 - tehiskiud....................................................................7 - sünteeskiud................................................................7 4. Tekstiilkiudude kasutusalad..............................................................8 5. Lõppsõna...........................................................................................9 6
Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suure leegiga,
tex (teks), lõngade jämedus ---------------- 1tex=1g/1000m ----mida suurem nr, seda jämedam lõng den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda jämedam kiud Nm (meetriline number), õmblusniitide jämed.-------1Nm=1m/g--mida suurem nr, seda peenem niit *KIU RASKUS Tekstiilkiududest valmistatud tooted on erineva raskusega, see sõltub kiu tihedusest (kiu kiu mass/ruumalaühiku kohta g/cm3). Looduslikud ja tehiskiud on üldiselt rasked ja sünteeskiud on vastupidi kerged. *KIU TUGEVUS Kiu tugevusomadused määravad selle kiu sobivuse ettenähtud otstarbel kasutamiseks, sest tekstiilmaterjale kasutamisel: venitatakse, väänatakse, hõõrutakse, kortsutatakse jne. Seega kiu tugevust iseloomustab: TÕMBETUGEVUS (KUIVTUGEVUS) näitab, milline on kiu vastupanuvõime katkemisele, kui palju venib ja pikeneb kiud ning millist koormust ta talub enne katkemist. (Oluline juba ketramisel,kanga kudumisel).(cN/tex)
14 kl 22:50) Märja kanga kaal: 0,1950-(-0,0353)=0,2303g. Märja kanga kaal suurenes üle 260% võrra, seega on kangas hästi vett imav. Katses kasutatud kanganöör lagunes märjana tõmmates ja kuivas aeglaselt. Järeldus: Mikropolüamiid imab hästi niiskust. Katses kasutatud kanga lagunemine märjana võis olla tingitud kanga peenusest, kuid samas võis kangas ka märgudes veidi nõrgeneda. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus kokkuvõtteks see, et sünteeskiud on enamik üsna hästi põlevad, kuid samas nad ei sütti nii kergesti kui nt looduslikud kiud. Lisaks põlevad nad kõik sulades ning jätavad järele vähe jääki. Märgumiskatsetest selgus, et sünteeskiud on päris hästi vett imavad kiud ning nende kaal suureneb märgudes tunduvalt. Katsed näitasid ka, et enamasti ei muutu märgudes sünteeskiudude muud omadused, kuid peenemad kiud võivad siiski nõrgeneda. Kokkuvõte