ammutada inspiratsiooni. Toomas on kirjanik ning oma käikudelt saab ta ideid uute kirjatükkide jaoks. Mees rändab lume sulamisest kuni järgmise lume maha tulekuni ning seekordse reisi ajal on tal palju erinevaid seiklusi. Ta kohtub paljude erinevate inimestega ning enda sõnul ka armub uuesti mitu korda. Armuda ta küll võis, kuid oma naist ta ka armastas. Teose faabula on loomulikult kulgev ja hästi mõistetav. Kogu raamat on jaotatud novellideks, mille järgi on kergem raamatu sisu mõista. „Toomas Nipernaadit“ on hea lugeda, sest iga eelnevat lugu on kerge järgnevaga seostada. Selleks, et ühest loost aru saada, peab loomulikult olema tuttav eelnevate lugudega. Raamatus on väga tihe sündmustik, tegevuskohti ja tegelasi on väga palju, kuid tänu heale kompositsioonile on seda kerge jälgida. Üldiselt on „Toomas Nipernaadist“ raske välja tuua eraldi ekspositsiooni, dispositsiooni või kulminatsiooni
varjatud tunge. Läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel. H. Visnapuu Kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Mehelik, vahel järsk ja äärmuslik luuletaja. Loomingus paistavad silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalaulud. Tema esimene luulekogu on 1917 aastal välja antud ,,Amores". A. Gailit Gailit oli romantik, tema teosed huvituvad erakordsest ja eriskummalisest. Oli enne kõike novellist, ka tema romaanid liigenduvad novellideks. Tema vagabundiromaanid ,,Toomas Nipernaadi" ja ,,Ekke Moor" vastandavad tegelikkuse ja unistustemaailma, tõsise töötegija ja rändaja-poeedihinge. F. Tuglas Oli silmapaistvaim rühmituse liige. Pani aluse eesti eesti uusromantilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Kirjutas J. Liivist monograafia.
ANTON TSEHHOV- ainevaldkonnaks on väikekodanlane, tema teosed räägivad tava inimestest ja nende tegemistest. Tegelikkuse tõepärane kujutamine. Tema arvates olid inimesed kahte leeri: ühed kunstikalduvusega ja teised kes tegid kasulikku tööd ühiskonnas. Ainevallaks olid inimesed ja nende käitumine. Tema novellides ei juhtu rangelt võttes midagi, süzee kulgeb mööda väga lihtsaid ja tavalisi sündmusi. Ta novell on hakatud kutsuma avatud novellideks, sest nende süzeearendus on traditsioonilisest hajusam ja puänt võib ka puududa. Suurt tähelepanu pöörab Tsehhov olustikulisele detailile. Elu pisiasjad on tema arvates kõige tähtsamad ja hirmsamad.
Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.Loomine ajnedatud poliitilistest muudatustest Venemaal: maapaos olevad eestlased naasesid Eestisse (Tuglas) ning otsiside endale väljundit. 6. August Gailit- Romantik, tema teosed oli huvitavad erakordsest ja eriskummalisest. Oli ennekõike novellist, ka tema romaanid liigenduvad novellideks. Tema looming saavutas kõrgtaseme 1920.aastate keskel.Gailiti romaanid (,,Toomas Nipernaadi", ,,Ekemoor") vastandavad tegelikuse ja unistustemaailma töise töötegija ja rändaja- poeedi hinge. Viimaseks teoseks on Eestile tagasivaatav ,,Kas mäletad, mu arm". Tema novellides pole Eesti ühiskonda ilustatud, seal ollakse kimpus tööpuuduse ja vaesusega, kuid siiski on seal nostalgiline meeleolu. Anton Hansen Tammsaare- eesti suurim proosakirjanik. Tema teosed moodustavad
. pärit kõrgklassist, teenis napoleoni sõjaväes.kogu euroopa oli läbi rännatud. Olulisemad muljed venemaalt, itaaliast. Kirjutamisega alustas Itaalias.alustas esseede ja reisikirjadega varjunimede all. Kriitiline klassitsistliku kirjanduse suhtes. Teravad sõnavõtud reaktrioonilises romantismis. Leiab ,et kirjandus on ajale jalgu jäänud. Suur kunsti huviline ilmunud kunstiprobleeme käsitlevaid esseesid. Kogus vanu itaalia käsikirju, kirjutas need ümber novellideks. (16-17. saj itaalia) . ,,itaalia kroonikad" suur huvi ajalool sündmuste vastu. ,,parma kroonika" räägib vabadusvõitlusest itaalia ja austria vahel. Armastus liin käib ka läbi. ,,punane ja must" tuntuim romaan, moto- tõtt, karmi tõtt. Ilmub ka järg: ,,punane ja valge." See jõuab lugejani pärast tema surma. Suri ajurabandusse. Ta jätkas selles raamatus sama demaatikat, mis punases ja mustas., ta oli tugev psühholoogilise realismi esindaja.
pürgiva plebei elu kronoloogia. Uuenduslikkuse tõi aga tegelaskujude realistlik psühholoogiline analüüs. Teose pealkiri näib sümboliseerivat ajastu värve-punane tähistab Julieni ( ja teose autori) poliitilisi veendumusi, revolutsiooniideaale, must- revolutsioonile järgnenud reaktsiooni. Stendhali armastus Itaalia ja itaallaste vastu leidis väljenduse mitmes essees. Teda köitis itaalia renessanss. Ta kogus vanu käsikirju ja töötles neid novellideks, mis avaldati hiljem ühiselt ,, Itaalia kroonikate" nime all. Ühest niisugusest novellist kasvas välja tema teine tähtteos, romaan ,, Parma klooster. " Stendhali stiil on täpne ja läbipaistev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega. Tema jaoks ei saanud kunagi stiil olla selge ja lihtne. Ta püüdis kirjutada nii, et lugejale jääks meelde mõte, mitte sõnastus. Gustave Flaubert
· Võttis ette reisi Sahhalini saarele · Raamat ,,Sahhalini saar" o Saar, kui Venemaa sunnitöö põrgu o Sunnitöö hävitab kogu vaimu · Süsee on tavaliselt lihtne, mille varjus areneb teine, sisemine süsee põimitud süseed. · Lihtsuse taga käsitletakse elu ja surma küsimusi ja inimeste saatust · Kirjeldab elu nii, nagu kõik oleks alanud enne algust ja lõppeb peale lõppu · Tema novelle nimetatakse avatud novellideks avatud novell jääb lahtiseks, ei lõppe ära · Pöörab suurt tähelepanu detailidele ja olustikule pisiasjad on kõige olulisemad, samas kõige hirmsamad · Sagedane tegelaskuju on väikekodanlane, kes on egoistlik mats, piiratud silmaringiga jne o Inimväärikuse täielik puudumine o Lakeilik lömitamine (tallalakkuja) o Pole vaid ohver, vaid kannab vastutust oma tegude eest · Novellid: o Novellett (väike novell) ,,Paks ja peenike"
Harmooniline inimene pidi olema täiuslik nii kehalt kui vaimult, ilus nii väliselt kui ka oma tunnetes ja mõtetes. Tsehhovi teostes kulgeb süzee mööda väga lihtsaid tavalisi sündmusi. Selle varjus areneb aga teine, sisemine süzee. Tal on eriline oskus anda edasi elu katkestamatut voolu: jutustusel on algus ja lõpp, kuid me tajume, et kõik, mida selles kujutatakse, on alanud ammu enne selle algust ning jätkub pärast selle lõppemist. Tsehhovi novelle on hakatud nimetama avatud novellideks, sest nende süzeearendus on traditsiooniliselt hajusam ja puänt võib ka puududa. Ta pöörab suurt tähelepanu olustikulisele detailile. Tema järgi on elu pisiasjad kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Tema teoste sage tegelaskuju on väikekodanlane-teatav tüüp-egoistlik mats, piiratud silmaringiga. Teda iseloomustab inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik lömitamine endast ,,kõrgemate" ees. Tema nn väike inimene on sageli naeruväärne. Väike inimene pole üksnes
pürgiva plebei elu kronoloogia. Uuenduslikkuse tõi aga tegelaskujude realistlik psühholoogiline analüüs. Teose pealkiri näib sümboliseerivat ajastu värve-punane tähistab Julieni ( ja teose autori) poliitilisi veendumusi, revolutsiooniideaale, must- revolutsioonile järgnenud reaktsiooni. Stendhali armastus Itaalia ja itaallaste vastu leidis väljenduse mitmes essees. Teda köitis itaalia renessanss. Ta kogus vanu käsikirju ja töötles neid novellideks, mis avaldati hiljem ühiselt ,, Itaalia kroonikate" nime all. Ühest niisugusest novellist kasvas välja tema teine tähtteos, romaan ,, Parma klooster. " Stendhali stiil on täpne ja läbipaistev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega. Tema jaoks ei saanud kunagi stiil olla selge ja lihtne. Ta püüdis kirjutada nii, et lugejale jääks meelde mõte, mitte sõnastus. Balzac
annaabi.ee 
