Pajud silmapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kunstivaldkondades tekkis uus suund sots realism. Sellistes tingimusetse ei leidnud kõlapinda ükski Eur või Ameerikas tekkinud uue muusika suundumus. Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teoseid: klaveriteosed kirj varasel perioodil kuni 1918: I ja II klaverikontsert kuuluvad klaverikontserdi kullafondi; tsüklid: 20 miniatuurist koosnev klaveripaladetsükkel ,,Põgusad hetked"; ,,Sarkasmid". Prokofjevi uus klaverimängustiil: tema novaatorlikku klaverimöngustiili isel kiire tempo, rütminile aktiivsus, energiline motoorika, tokaatalikkus, sageli nim seda uudset klaverimängustiili löökpianismiks. Prokofjevi loomingu täht zanrid: 7 sümfooniat; 7 balletti: ,,Romeo ja Julia"; 7 ooperit ,,Armastus 3 apelisini vastu". D. Sõstakovitsi täht zanr tema loomingus: 20. saj silmapaistvamaid sümfoniste. Sõstakovitsi loomingu üldisel: Sümf on dram teosed, kus ta mõnikord kasutab ka koori ja vokaalsoliste. Tema
Kokkuvõtteks võime öelda, et Gustav Suits on Eesti luule üks suurimaid klassikuid. Ilma Suitsuta oleks Eesti luule märkimisväärselt igavam ja üksluisem. Tema looming on ta rahutu aja ja isiku ehe vastupeegeldus. Suitsu elav luulesõna on kirjandusloos suure tähenduslikkusega, selleski mõttes, et on juhtinud mitut luuletajate põlvonda leidma oma enda luuletaja minale vastavat stiili ja sõnumit. Nõudliku kunstnikuna andis Suits järeltulevatele põlvedele suurel määral novaatorlikku. KASUTATUD KIRJANDUS Muru, Karl 1983. Gustav Suits eesti luules. Keel ja Kirjandus nr.11, lk 593-601 http://www.slideshare.net/ailuj123/gustav-suits-1986257
kirjutamata seadus – õrnem pool – naine vastandina mehele suure südamega – turtsakas, kergesti vihastaja, vihapidaja olema või kaastundlik, hea südamega olema hobuse seljast tehtud – must huumor – huumori alaliik, milles naljana tajutakse agressiooni, sadismi vm vägivalda. üles puhuma – kedagi või midagi tähtsamaks, suuremaks, paremaks jne tegema Eesti keel 6 uus lehekülg – midagi uut, novaatorlikku vastukarva silitama – kedagi pahandama, ärritama, kellelegi meelepaha tekitama läks nii et kand ja varvas – ei ole silmatäitki maganud – põrsal kõrs suus – suitsetava alaealise kohta käiv pahameeleväljend keelt kandma – kellegi peale kaebama, kellegi sõnadest või tegudest ette kandma või klatšima, taga rääkima, tühje jutte levitama
tõeotsingutes nähti rahvusliku Hamleti allusioone, nii näidendi kui ka lavastuse tipphetkeks oli Printsi kohtumine elupaljusust sümboliseeriva, ratastoolis ringisõitva Perenaisega (Herta Elviste). Kitzbergi ühe marginaalsema näidendi mugandusel põhinenud „Laseb käele suud anda” osutas kibekalt konformismile kui rahvuslikule probleemile, deheroiseerides ja murendades eestlaste minapilti; üllatava ja uudsena mõjus autentse rahvaluule sulandamine novaatorlikku teatrikeelde. Lavastaja Toominga väljendusvahendite füüsilisus ja kohatine brutaalsuski tekitasid aga vaatajates diametraalselt erinevaid reaktsioone. Veel üheks teatriuuenduse oluliseks lavastuseks oli esmajoones stuudiolaadset rühmateatrit kultiveerinud Evald Hermaküla tõlgendus Leonid Andrejevi näidendist „Sina, kes sa saad kõrvakiile” (1971) – teos, mis oli varasemas eesti teatriloos seostunud Paul Sepa 1920. aastate sümbolismiotsingutega. Nüüdne
luule edasi areneda. See on pöördelise tähtsusega luulekogu. Sarnane teos proosas oli Undi ,,Öös on asju". Kui 90ndate luulet lugeda, siis näeme, kuivõrd on siin olulised keel, minu maailmavaade, normaalsest erinev maailmavaade, keskmistest arusaamadest erinevad mõttepildid jne. Loeng nr 20 (30.04.2008) Euroopalise kirjanduse taustal ei ole neis Undi ja Krulli teostes midagi novaatorlikku ja seepärast nad võtavad kokku ka minevikuvõimalused, mis nõukogude kirjanudses ei olnud soositud poeetikavõimalused. Krullil on mitmeid 20 sajandil klassikaks saanud poeetilisi võimalus kasutatud. Üks nendest on sürrealsim, mis eesti kirjanduses pole 20 sajandil olnud soositud, ta on olnud marginaalne ja seetõttu sürrealistlik kujundiloome mõjub Krulli puhul ka uudselt. Sellega seondub seesama subjekti lagunemine, spontaansus, teksti tulevad erinevad
Ta oli enne teinud katset kirjutada romaani, aga see jäi lõpetamata (,,Katkend lõpetamata romaanist" ,,Peeter Suure moorlane"). Esimene lõpetatud teos oligi ,,Belkini jutustused", novellide tsükkel. Samas kirjutab ta ka draamtsükli. Puskini draamapealkirjad on oksüümoronid neis on psühholoogiline, ajalooline vastuolu (,,Mozart ja Salieri", ,,Surnud hinged", ,,Ihnus rüütel", ,,Kivist külaline" jne). Mozart ja Salieri olid ka vastandid. Puskin on ka draamas väga mitu novaatorlikku sammu astunud. Eelnev vene draama oli õpetlik, selge joon oli positiivsete ja negatiivsete kangelaste vahel. Juba ,,Boriss Godunovis" leiame me, et sellist asja ei ole. Godunovki on väga ambivalentne kuju, temas on nii head kui halba. Euroopa romantism idealiseeris pahet. Ideaalne romantiline kangelane oli mõrtsukas. Puskinil aga ideaalsed kujud puuduvad. Ka väikestes tragöödiates puudub moraal. Salieri tapab ühes Mozartiga ka iseennast
annaabi.ee 
