Robin Hood Ilukirjandusteoses “Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused” käsitletakse Robin Hoodi nagu kangelast, kes võtab rikastelt ja annab vaestele. Tegevus toimub Inglismaal 12. sajandil, kuningate Henry II ja Richard I Lõvisüdame valitsemise ajal ( 1154-1189; 1189-1199). Robin Hood, kuulus vibumees, elab Sherwoodi metsas Nottinghami linna lähedal. Selle eest, et ta röövis rikastelt raha, teda kuulutati lindpriiks ning Nottinghami šerif püüdis teda igati vahi alla võtta. Robin Hood oli julge mees ning korraldas igasuguseid vigureid. Kui Robin veab šerifi mitu korda ninapidi, saab šerif kurjaks ning teatab kuningale Robin Hoodist. Seepeale saadab kuningas oma parimad mehed Robin Hoodi kinni võtma. Lahingus saab Robin Hood haavata ning läheb oma nõbu juurde, kes teda reedab. Seal lasi Robin Hood oma viimase noole ning palub oma sõpradel matta ta sinna kuhu see nool maandus. ( 1 )
isa John "Mad Jack" Byron oli surnud juba 1791. aastal. Byronil olid kompjalad ja ta kannatas selle puude pärast, mis takistas tal seltskonnaelus osalemast, sest ta ei saanud näiteks tantsida.Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma mõisa Nottinghamshire'is ja aadlitiitli Baron Byron of Rochdale in the County Palatine of Lancaster ja pärast täisikka jõudmist ka koha Lordidekojas. Kuna mõis oli halvas seisukorras ja tõi vähe sisse, kolis ta koos emaga Nottinghami. Ta õppis Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. 1809. aastal asus ta reisile Vahemeremaadesse, sest Napoleoni sõdade tõttu oli suures osas Euroopast reisimine raskendatud. Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. 1812. aastal tuli avalikuks tema suhe abielus naise Lady Caroline Lambiga, mis põhjustas seltskondliku skandaali. Caroline Lambi abikaasast sai hiljem Suurbritannia peaminister. 1815
armastusfilmide hulka. Autorist · Filmi autoriks on Pen Densham, sündinud 1947. aastal Inglismaal. · Karjäär sai alguse teismeeas,mil alustas telereklaamide ja dokumentaalide tegemist. · On pärjatud mitmete auhindadega,seal hulgas ka kahe Oscariga. Näitlejad · Robin Hood - Kevin Costner · Neitsi Marian Dubois - M. E. Mastrantonio · Väike John Nick Brimble · Lord Locksley Brian Blessed · Nottinghami serif George Alan Rickman Sisust · http://www.imdb.com/video/screenplay/vi2037450521/ · Filmi jutustab loo Robinist, kes naaseb ristisõjast ning oma üllatusena avastab, et tema kodukohas on vahepeal asjad väga muutunud. Tema isa on tapetud, tema vanal ja ustaval sõbral on silmad peast torgatud. Koos vana ja uue sõbraga (kelle ta tõi ristisõjast kaasa) hakkab ta edasi liikuma, külastades ka endist sõbrannat. Kuid tema vaenlaselegi
mingil kutsealal, mis väljaspool kloostri müüre kuulus vaid meestele. Sir William Cecil’i kirjeldus Sir William Cecil sündis 13. septembril 1521. aastal väikeses linnas Lincolnshire’i rajoonis. Williami isa, Richard oli Burghley mõisa omanik. Peres oli veel kolm õde - Anne, Elizabeth ja Margaret. Tema perekond oli seotud kuninglike suguvõsadega. Williami vanaisa teenis leedi Margaret Beauforti, samuti oli ka Nottinghami ülemšerif ning isa oli teenijapoiss Henry VIII kambris, kellele Richard sümpatiseerus ja sai Henry favoriidiks. Enamik aja lapsepõlvest oli William teenijapoiss õukonna garderoobis. Kui ta oli 20. aastane, armus ta John Cheke õesse, Marysse, kellega kohtus Cambridge’s. Nad abiellusid 1541. aastal, naine suri 1543. aastal, jättes maha nende ühise poja Thomase. Kolm aastat hiljem, 1546. aastal abiellus William Mildrediga, Sir Anthon Cooke’i tütrega, kes oli
Leidub ka uraani, kuid seda on vähem kui fossiilseid kütuseid. Uraaniumit kaevandati Cornwallis 1873. -1903. 1970.aastatel avastati Orkney'st laialdased uraaniumi varad, kuid rahva soovil neid kaevandama ei hakatud. Suurbritannia maagaasivarud paiknevad Põhjameres, naftavarud Kesk- ja Lõuna-Inglismaa rannikualade läheduses. Söekaevandused asetsevad Kesk- ja Põhja-Inglismaal Manchesteri, Birminghami, Leedsi, Yorki, Nottinghami ja Newcastle'i linnade läheduses. Suurbritannia on Euroopa riikidest suurim naftatootja. Ka maagaasi toodetakse palju, Euroopas on Suurbritannia suuruselt teine maagaasi tootja. Seoses maagaasi ja naftamaardlate avastamise ja kasutuselevõtuga ning odavamate maavarade impordiga on kivisöe kaevandamine 1990.aastatest saadik dramaatiliselt vähenenud. Viimase paari aastaga on kivisöe tootmise langus siiski stabiliseerunud. 2
kehtestada absolutismi, vaid ainult kaitsta Inglismaa vanu seaduseid, protestantismi ja vaba parlamendi kokkukutsumist; samas kui parlamendis oli mitmeid fraktsioone: mõned toetasid kuningat ja liitusid temaga, teised nõudsid tema võimupiiride otsustavat piiramist ja usulise vabaduse kehtestamist (ehk puritaanluse täielikku lubamist). Esialgu leidsid aga kõik parlamendiliikmed, et kuningas tuleks troonile jätta. Sõjategevus kuni 1644. aastani 1642. aasta 22. augustil heisati Nottinghami kindlusel kuninga sõjalipp ning kuulutati sõda parlamendi vägede ülemjuhataja, krahv Essexi vastu. Sellega algas formaalselt sõjaline tegevus, kuigi esimene tõeline relvakokkupõrge leidis aset alles 28. septembril. 23. oktoobril toimus esimene suurem kokupõrge, Edgehilli lahing, mis lõppes küll selge võitjata, kuid parlamendi väed pidid seejärel taanduma. 1643. aastal õnnestus rojalistidel vallutada Oxford, millest sai
Idamaad; ka paistis ta silma hea jutustamisoskusega. Lisaks armastas ta tulirelvi, see andis talle kindluse enda eest seista, sest füüsiliselt polnud ta väga tugev. Kui Byron oli 10-aastane (1798), suri Byroni isapoolne vanaisa ning Byronist sai tohutu varanduse pärija ning Inglise peeri tiitli omanik. See tõi kaasa suuri muutusi poisikese elus uueks koduks sai esivanemate pärusloss Inglismaal Newsteadis Nottinghami krahvkonnas. Pärast seda vähenes ema mõju Byroni elus emal puudus väärikus, mis luuletajal endal oli eriti arenenud omadus, ja see pahandas teda väga. Byroni haridustee jätkus Harrow` kolledzis, mainekas koolis, kus vanemad õpilased vaatasid nooremate järele ja mis vormis kindla iseloomuga isiksusi. Byron oli suur Napoleoni austaja, tal oli oma toas isegi tema büst ning Napoleoni au eest oli ta vajadusel valmis ka rusikatega välja astuma
planeeti. Kuid sulav jää jätab paljaks tumedama mere, millesse imendub rohkem soojust, mis põhjustab jää sulamist, paljastades nii veelgi suurema veepinna soojenemisspiraal, mis hakkab kiiresti toimima iseenesest. NASA raport näib seda tagasisideahelat kinnitavat. Selgem kinnitus avaldati USA ajakirja Science augustinumbris ilmunud uuringus, mille järgi on Gröönimaa jääkihi sulamise kiirus kasvanud viimasel kahel aastal viie varasemaga võrreldes kolmekordseks. Nottinghami ülikooli jätkusuutliku energeetika erakorraline professor Peter Smith rääkis septembris British Associationi teadusfestivalil: "Me võime jõuda viimase piirini 1520 aasta jooksul, mis annaks meile oma planeedi saatuse määramiseks vaid kümme aastat." Pew' üleilmse kliimamuutuse keskuse vanemteadur Jay Gulledge ütleb, et klimatoloogid "on tõsiselt alahinnanud kliima vastuvõtlikkust soojenemisele". Maailma praegused püüded piirata emissioone, nagu Kyoto protokoll ning
(Tamm, V 2007) 10 2.2. Marssi aitavad asutada tillukesed ussid Teadlased jälgisid väikesi varbusse (Caenorhabditis elegans) (Vt. Joonis 2.) , kes kuuluvad ümarusside hõimkonda. Nad jälgisid nende arenemist ja paljunemist kosmosejaamas 12 põlvkonna vältel. Teadlaste arvates võib nende uurimine aidata inimestel kohaneda Marsi tingimuste ja riskidega. Uuringut juhtiv Nathaniel Szewzyk Nottinghami ülikoolist ütles nii: ,,Me suutsime näidata, et ussid on võimelised kosmoses kasvama ja paljunema piisavalt pika aja jooksul, et teisele planeedile jõuda ning nende tervislikku seisundit on võimalik lennu ajal jälgida." Ta lisas veel, et varbussi on mõistlik valida pikaajaliseks kosmosemissiooniks bioloogiliste mõjude avastamiseks ja uurimiseks katseorganismina. (Jaak-Kristjan Sutt, 2011) 2.2.1. Ussid kosmosejaamas
Ketraja võis istuda. Paelakudumismasin oli kangaspuude modifikatsioon, võimaldas üheaegselt kududa mitut paela. Masin võrdlemisi keerukas. Ühe Veneetsia autori andmeil (1629) leiutati see 1579 Gdanskis. Linn kartnud kangrute töötajäämist, leiutis keelati, leidur lasti salaja kägistada. Uuesti ilmus paelakudumismasin Leidenis (1621), sajandi lõpul kasutati Hollandis, Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal. Silmuskudumise masina leiutas Nottinghami-lähedase küla vaimulik William Lee (1589). Operatsioonide keerukuse tõttu (kan-gaspuudega võrreldes) väga keerukas saavutus. Oli märksa rohkem automatiseeritud kui ükski varasem masin. Arenesid tekstiilitööstuse abimasinad. Laienes veejõul töötavate vanutusmasinate rakendamine. Leonardo joonistas jõumasinaga käitatavaid masinaid siidi haspeldamiseks ja korrutamiseks, kuid 16. saj. keskel kasutusele tulnud masinad erinesid tema masinatest.
hoobi ja langes. «Nüüd pead sa laskma mul sind tappa,» ütles Joe. «See on õiglane.» «Ma ei või ju seda. Raamatus ei ole nii.» «Aga see on alatu. Muud midagi.» «Kuule, Joe, sa võid olla munk Tuck või Muck 1 Poisid mängivad Robin Hoodi. Hood on legendaarne kuju inglise rahvalauludest, kes röövis ainult rikkaid ja jagas saaki vaestega. Tema elukohaks oli Sherwoodi mets. Guy Guisborne oli rüütel, kes kohtus Hoodiga. Toim. 62 möldripoeg ja mu nuiaga maha lüüa. Või ma olen Nottinghami serifi1 ja sina ole veidi aega Robin Hood ja tapa mu ara.» Sellega võis rahul olla, ja niisiis teostati need seiklused. Siis sai Tom jälle Robin Hoodiks ja pidi hooletusse jäetud haava tõttu reetliku nunna süü läbi verest tühjaks jooksma. Joe, kes kujutas endast tervet salka nutvaid röövleid, vedas ta lõpuks kurvalt metsa ja andis vibu tema nõrkadesse kätesse, mispeale Tom: ütles: «Kuhu see nool langeb, sinna mata vaene Robin Hood rohelise metsa alla
annaabi.ee 
