Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KOHALIKU OMAVALITSUSE OLEMUS JA ÕIGUSLIKUD ALUSED..................4 1.2 KOV-d ülesanded.....................................................................................................4 1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve.....................................................................5 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED....6 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 Viited................................................................................................................................11 Lisad................................................................................................................................12 Lisa 1...............................................................................
vaadeldakse koos muude ajalooliste seikadega. Elutingimuste muutumisel muutub ka mõnede normide sisu. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja akti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisisd selle akti väljaandmise. Uuritakse : - Miks võeti vastu - Vastu võtnud subjekti ajaloolist iseloomu - Millistes ajaloolistes tingimustes see vastu võeti - Millised normitehnilised reeglid kehtisid, kuidas on muutunud tähendused 4) Objektiiv-teleoloogiline – milline on normi mõte, millist eesmärki see teenib praeguses korras, tuleneb õiguse eesmärkidest. Õigluse idee! Subjektiiv-teleoloogiline – milline norm välja kukkus, milline oli seaduseandja tahe. Objektiiv-teleoloogiline – milline olema peaks, tõlgendatava õigusnormi ja kehtiva õiguse suhe üldist tunnustust leidnud
Ajalooline tõlgendamine. Tõlgendamise eesmärk on selgitada välja, milline oli seadusandja kavatsus. Kavatsuse eesmärgid annavad vastuse küsimusele, kuidas sai normimõttest aru ajalooline seadusandja. Ajaloolise tõlgendamise raames uuritakse: miks õigusakt või -norm vastu võeti ja millistes ajaloolistes tingimustes see toimus selle õigusakti või normi vastu võtnud subjekti ajaloolist iseloomu millised normitehnilised reeglid kehtisid uuritava õigusakti või normi vastuvõtmise, muutmise ja tühistamise ajal ning kuidas ja millele tuginedes neid konstrueeriti milline on uuritava õigusakti või normi suhe enne ja pärast teda kehtinud teiste seonduvate õigusaktide või normidega milline oli uuritava õigusakti või normi sisu sättes ja mõttes omas ajas kas ning kuidas muutusid ühiskonnas faktilised õigussuhted ja kas uuritav õigusakt nö püsis neil kannul
Ajalooline tõlgendamine selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. Normatiivakti loomise ajalugu vaadeldakse koos muude ajalooliste seikadega. Eriti tuleb arvesse võtta seda, et elutingimuste muutumisel muutub ka mõnede terminite sisu. Uuritakse: miks norm vastu võeti; normi vastu võtnud subjekti ajaloolist iseloomu; millistes ajaloolistes tingimustes norm vastu võeti; millised normitehnilised reeglid kehtisid; terminite tähendust normi väljaandmise ajal; milline on normi suhe enne ja pärast teda kehtinud teiste seonduvate normidega; milline oli normi sisu sättes ja mõttes omas ajas; kuidas normi mõistmine muutus ühiskondliku õigusteadvuse tasandil igal ajajärgul. Viimase juhtumi puhul antakse hinnang ka kehtinud õigusteadvusele ja õiguskultuurile. Kaasajal rakendatakse ajaloolist tõlgendust eeskätt õigusakti preambula mahus või selle puudumisel õigusakti sisu ja
2) selle õigusakti või -normi vastu võtnud subjekti ajaloolist iseloomu (nt võimude lahususe ning põhiseadusliku käsitluse kriteeriumide alusel); 3) millistes ajaloolistes tingimustes see õigusakt või -norm vastu võeti (kas pädeva subjekti poolt suveräänselt või võõra surve tingimustes; kas promulgeerimisreeglitega kooskõlas või erandlikus korras; millises ajaloolises formatsioonis jne); 4) millised normitehnilised reeglid kehtisid uuritava õigusakti või -normi vastuvõtmise ja kõigi järgnevate muutmiste või tühistamise ajal ning kuidas ja millele tuginedes seejuures uuritav õigusakt või -norm konstrueeriti, tema iseloomulikud normitehnilised tunnused; 5) kas uuritava õigusakti või -normi väljaandmise ajal ei olnud näiteks mõne üksik- või fraseoloogilise termini tähendus selle tänapäevasest tähendusest erinev, kuidas on
Nõukogude õigus tundis pärimisel vaid pärandaja õigusjärglaste 7 piiratud vastutust, seda nii pärija kui annakusaaja osas. Pärimisseadus tõi aga kaasa pärija piiramatu kusjuures uued normitehnilised lahendused loovad sageli mulje, nagu oleks ka seaduse sisu vastuse põhimõtte, asetades sellega annakusaaja märgatavalt soodsamasse olukorda. Järelikult muutunud, kuid lähemal analüüsimisel osutub see vaid illusiooniks. omandas varasemaga võrreldes pärimisasjade lahendamisel kehtiva õiguse kohaselt erilise tähenduse
annaabi.ee 
