· Enesestmoistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa votta lihtsalt niisama, koik peab leidma kinnituse loogilises arutelus); · Subjektiivsuse eitamine see uksnes hairib objektiivset teaduslikku tunnetust · (Absoluutne subjekti ja objekti vastandamine); · Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline motlemine on normaalne, koik muu on kas teadmatus voi halve). SLAID 11 Comte leiab, et inimlik motlemine on labinud kolm staadiumi. Ta ütleb: "Iga meie tunnetuse haru labib kolm erinevat seisundit (staadiumi),
Kõik mida me ette võtame, peame me ette teadma ka selle teo tagajärge. Kõik tõsiasjad tuleb uurida nii nagu nad on meile antud, kuid aktsepteerida peab ainult seda mis on ühiskondlikult kasulik. Positivismil on olemas olulised tunnused nt : Metafüüsika eitamine Ontoloogia eitamine ja selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism Subjektiivsuse eitamine see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust Tugev normiteadlikkus Iga üksikinimene teeb läbi kolmikarengut. Nendeks märgib ta : 1) Fiktiivne seisund inimene usub oma tegude esmasele põhjusele ja viimsele eesmärgile. Tegemist on üleloomulike jõududega. Inimese tegevus on sarnane igas olukorras. Aga ka selles seisuni sees on omakorda kolm staadiumit : 1. Animism - objektid on elavad ja hingestatud. 2. Polüteism tervetel nähtuste gruppidel on üleloomulikud omadused,
2. Ontoloogia eitamine arusaamine, et lõpliku tõde pole võimalik saavutada, saame esitada ainult tõepäraseid hüpoteese. 3. Enesestmõistetavuse eitamine mitte midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, vaid kõik peab leidma kinnituse loogilisest arutelust. 4. Subjektiivsuse eitamine teaduslikus objektiivses hoolimises on see ainult takistuseks. Teadus peab olema objektiivne, ei pea lähtuma vaatleja huvidest. 5. Tugev normiteadlikkus mis on normaalne, mis on raamistikku mahtuv - selleks on ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne. Iga inimese mõtlemine läbib 3 staadiumit: 1) Teoloogiline Fiktiivne : inimese vaim püüab leida sjade sisemist loomust või tegeletakse esmase põhjuse või viimse eesmärgiga. Selles staadiumis usub inimene, et on võimalik absoluutset/tõde tunnetada puhtal kujul. Inimene usub, et ta saab läbi iseenda seletada kõiki ilminguid maailmas.
2) ontoloogia(asjade olemus) eitamine lõplikku tõde pole võimalik saavutada ja vaatluste abil saab esitada ainult tõenäolisi hüpoteese 3) enesestmõistetavuse eitamine mitte midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik leiab kinnituse arutluses. See, mida saab loogiliselt järeldada, sellega saab midagi peale hakata. 4) subjektiivuse eitamine subjektiivus üksikisiku otsustest lähtudes on vale 5) tugev normiteadlikkus - normikohane on ailult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine, muu on teadmatus või hälve Sellele vundamendile toetuvad kõik loodusteadused. Comte leiab, et inimlik mõtlemine on läbinud kolm staadiumit: 1) teoloogiline e fiktiivne mõtlemine inimene püüab leida, mis on asjade esmane põhjus ja viimne eesmärk. Usutakse absoluutsesse tõesse, tõde on saavutatav, tal endal on osa sellest tõest. Võlts mõtlemistasand. Usub, et kõiki ilminguid saan
Metafüüsika eitamine (olulised on üksnes vaadeldavad asjad). Ontoloogia eitamine, selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga. Lõplik tõde pole saavutatav. Me esitame üksnes tõenäolisi hüpoteese. Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik peab leidma kinnituse loogilises arutelus). Subjektiivsuse eitamine. See üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust (absoluutne subjekti ja objekti vastandamine). Tugev normiteadlikkus. Normaalsed on üksnes meelelised kogemused ja loogiline mõtlemine on normaalsed, kõik muu on teadmatus või hälve. Inimlik mõtlemine on läbinud kolm taset: teoloogiline staadium (usutakse absoluutsesse tunnetusse, otsitakse ja usutakse seda omavat), metafüüsiline staadium (Tegelikult on see vaid teoloogilise eri variant. Üleloomulike jõudude ja jumalate asemel tulevad mängu abstraktsed
saavutatav, asjade vaatluse põhjal võib esitada üksnes tõenäolisi hüpoteese) Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik peab leidma kinnituse loogilises arutelus) Subjektiivsuse eitamine see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust (absoluutne subjekti ja objekti vastandamine) Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne, kõik muu on kas teadmatus või hälve) Kolme staadiumi seadus "Iga meie tunnetuse haru läbib kolm erinevat seisundit (staadiumi), nimelt teoloogilise ehk fiktiivse seisundi, metafüüsilise või abstraktse seisundi ja teadusliku ehk positiivse seisundi." 1. staadium: asjade olemus = Jumal. 2. staadium: Jumala asemele astuvad abstraktsed mõisted, jõud, olemused. 3