3. Normikontroll: Abstraktne normikontroll ja konkreetne normikontroll. Abstraktse kontrolli ese on seaduse abstraktne ühilduvus põhiseadusega. Seaduse kontroll kogu ulatuses. See on omakorda jaotatav proaktiivseks ehk ennetav, nt vabariigi president ja reaktiivseks ehk pärast seaduse jõustumist ehk õiguskantsler. See tekib konkreetse õigusvaidluse pinnalt- konkreetne. Asjasse puutuv seadus! Konkreetne normikontroll on kõige relevantsem eesti seaduses. 4. Individuaalkaebus: Normikaebus ja kohtulahendikaebus. Normikaebus on esitatud normi vastu. Kui parlament võtab vastu seaduse ja isik leiab, et see rikub ta õiguseid, siis saab minna ja kaevata seda. Teine, kui isik leiab, et viimase astme lahend on põhiõigusi rikkunud. 5. Muud: Meil on nt mitte ehtsad valimiskaebused. Erakonna keelustamismenetlus. Tasandi järgi: Riiklik järelevalve. Supranatsionaalne järelvalve- seob riigi kodaniku otse. Rahvusvaheline
ole veel kehtima hakanud, mistõttu ei saa selle raames seadust kehtetuks tunnistada, ning reaktiivseks, mis leiab aset pärast seaduse jõustumist. Konkreetne NK esemeks on küsimus, kas konkreetses kaasuses asjassepuutuv seadus on asjaga puutuvas ulatuses PS-ga kooskõlas. 4. Individuaalne põhiseaduslik kaebus: Individuaalne põhiseaduslik kaebus on eraisiku erakoraaline põhiõiguslik õiguskaitsevahend tema põhiõiguste kaitseks. Liigid: (1) normikaebus ehk kaebus seaduse peale ja (2) kohtulahendikaebus ehk kaebus viimase astme kohtu otsuse peale. 5. Muud: kõik muud harvem esinevad kaebused, nagu nt valimiskaebus, erakonna keelustamismenetlus jms. IV PSJV plussid ja miinused + - PS pole ainult pädevus, menetlus ja vormi RK väljendab rahva võimu, PSJV otsus on selle reeglid, vaid ka materiaalsed põhimõtted vastu
ii. konkreetne normikontroll KNK ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d. individuaalne põhiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus
ii. konkreetne normikontroll KNK ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d. individuaalne põhiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus
ii. konkreetne normikontroll KNK ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d. individuaalne põhiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus
abstraktne normikontroll – üks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK – ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d. individuaalne põhiseaduslik kaebus – isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud – erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne – Euroopa kohus c
parlamendi ja presidendi vahel / parlamendi liikme ja esimehe vahel jne) - Pädevusvaidlus sarnaneb organitüliga, kuid organitüli puhul on vaidlus ,,kasti sees", kuid pädevusvaidluse puhul ,,kahe kasti vahel". Pädevusvaidlus on nt KOV kaebus autonoomia kaitseks. - Individuaalkaebus poolteks on isik (kaebaja) ja riik; liigid: - Normikaebus isik pöördub seaduse/määruse peale kohtusse, põhjuseks õiguste rikkumine - Kohtulahendi kaebus (Eestis puudub) isik vaidlustab konstitutsioonikohtus viimase instantsi kohtulahendit (ehk pärast Riigikohtus käimist); olemas arenenumate õigussüsteemidega riikides - Muud (nt valimiskaebused, erakonna keelustamise menetlus, presidendi tagandamine tahtliku PS rikkumise eest,
annaabi.ee 
