tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga
tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga
temperatuur jne.). 2. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Võrdub normaareaktsiooni ja hõõrdeteguri korrutisega ja hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Nulli ja maksimumi vahel Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? 0 Mv paigal N Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks? Jäiga keha raskuskeskmeks nim selle kehaga muutumatult seotud punkti, mida läbib antud keha osakeste raskusjõudude resultant keha mistahes asendi puhul ruumis.
· Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur. See on suunatud vastassuunas potentsiaalsele liikumissuunale. · Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Hõõrdejõud paigalseisu puhul on vahemikus 0 Fh µN 4 · Millega võrdub veeretakistusmoment? Normaalreaktsioonil võrdub veeretakistusmoment normaalreaktsiooni N ja r korrutisega. (r näitab, palju normaalreaktsioon tsentrist nihutatud on. · Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? Vahemikus nullist kuni maksimaalse veeretakistusmomendini. · Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks? Jäiga keha raskuskesemeks nimetatakse selle kehaga muutumatult seotud punkti, mida läbib antud keha osakeste raskusjõudude resultant mis tahes keha asendi puhul ruumis. · Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese?
kehaga 1 tala pealt ära ja vaatame kehade hulka 2 {(1)+(2)+(3)} täiesti omaette. Juurde tuleb siia panna M O ainult äravisatud aluse normaalreaktsiooni N . Nüüd y1 Mp piisab, kui kirjutada selle alamsüsteemi jaoks välja ainult momentide võrrandi punkti O suhtes. 3 W Q 1 P 1
F iz =0 M z ( Fi ) = 0 80.Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. 1. Maksimaalse hõõrdejõu väärtus ei olene kokkupuutvate pindade suurusest, vaid ainult materjalist ja füüsikalisest seisundist. 2. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur . 81.Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Hõõrdejõu maksimaalväärtus võrdub normaalreaktsiooni ja hõõrdeteguri korrutisega. See on suunatud võimalikule libisemisele vastupidises suunas. 9 82.Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu hõõrdejõud jääb nulli ja maksimaalse hõõrdejõu vahele Tmax= N 83. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub veeretakistusteguri ja normaalreaktsiooni korrutisega. 84
2) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu puhul 0 T Tmax 78. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega. ( näitab, kui palju on normaalreaktsioon nihutatud telje suhtes. 79. Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? 0 Mv paigal N 80. Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta? Libisemishõõrdetegur on dimensioonita. Veeretakistuse teguri dimensiooniks on meeter. 81. Mis on paralleeljõudude tsenter?
2) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu puhul 0 T Tmax 78. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega. ( näitab, kui palju on normaalreaktsioon nihutatud telje suhtes. 79. Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? 0 Mv paigal N 80. Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta? Libisemishõõrdetegur on dimensioonita. Veeretakistuse teguri dimensiooniks on meeter. 81. Mis on paralleeljõudude tsenter?
a) b) C rc r P P Kuna siin mõlemas on jõud risti siirdega, siis valemist (9.3) saame cos = cos 90° = 0 tõttu WP = 0 (9.9) 10. Aluspinna normaalreaktsiooni töö: N a) r Samal põhjusel on ka aluspinna normaal- reaktsiooni N töö alati null juhul, kui keha N liigub (või ratta puhul veereb) mööda pinda, sest b) ju ka siin cos = cos 90° = 0 .
Liugehõõrdumise põhiseadused 1. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kontaktpinna suurusest 2. Maksimaalne hõõrdejõud on proportsionaalne välisjõu normaalkomponendiga 3. Hõõrdejõud sõltub kehade materjalist, hõõrdumispindadest ning määrde olemasolust ja selle tüübist Teisest seadusest järeldub, et hõõrdejõud on võrdeline R normaalreaktsiooni N ja hõõrdeteguri f korrutisega Fh f N F Normaalreaktsioon N ja hõõrdejõud Fh annavad resultandi Fh R N Fh G Resultantjõud R moodustab tugipinna normaaljoonega nurga ,
annaabi.ee 
