V=V0+at Ühtlaselt aeglustuva liikumise puhul on kiiruse muut negatiivne kiirendus ka negatiivne ning kiirus ajahetkel t vastavalt V=V0-at Kuna elementaarne ds¯=V¯dt,siis juhul a=const on teepikkus ühtlaselt muutuval sirgliikumisel S¯=V¯dt=V0¯dt+a¯tdt=V0¯t+at²/2 Juhul V0¯=0 on S=a¯t²/2 1.1.4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine Kui ringliikumise joonkiirus ühtlaselt muutub,siis on tegemist tangensiaalkiirusega a¯( -all),lisaks normaalkiirendusele: a¯( -all)=limV¯/t=dV¯/dt Skalaarselt: a( -all)=lim(R)/ t=Rlim/t=R(d/dt)=R Nurkkiirendus defineeritakse,kui nurkkiiruse muut ajaühiks,see tähendab =d/dt Kasutades raadiusvektorit r¯ ja nurkkiiruse vektorit ¯=d¯/dt võime tangensiaalkiirenduse kirja panna vektorkorrutisena a¯ (-all)= ¯*r¯ Vektorkorrutise moodul a(-all)= rsin=R ja R=rsin on trajektoori raadius.Leiame kogukiirenduse vektori: a¯=a¯(n-all)+a¯(-all) ja selle mooduli: a²=a(n-all)²+a(-all)²
V=V0+at Ühtlaselt aeglustuva liikumise puhul on kiiruse muut negatiivne kiirendus ka negatiivne ning kiirus ajahetkel t vastavalt V=V0at Kuna elementaarne ds=Vdt,siis juhul a=const on teepikkus ühtlaselt muutuval sirgliikumisel S=Vdt=V0dt+atdt=V0t+at²/2 Juhul V0=0 on S=at²/2 1.1.4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine Kui ringliikumise joonkiirus ühtlaselt muutub,siis on tegemist tangensiaalkiirusega a( all),lisaks normaalkiirendusele: a( all)=limV/t=dV/dt Skalaarselt: a( all)=lim(R)/ t=Rlim/t=R(d/dt)=R Nurkkiirendus defineeritakse,kui nurkkiiruse muut ajaühiks,see tähendab =d/dt Kasutades raadiusvektorit r ja nurkkiiruse vektorit =d/dt võime tangensiaalkiirenduse kirja panna vektorkorrutisena a (all)= *r Vektorkorrutise moodul a(all)= rsin=R ja R=rsin on trajektoori raadius.Leiame kogukiirenduse vektori: a=a(nall)+a(all) ja selle mooduli: a²=a(nall)²+a(all)² a= (a(nall)²+a(all)²= ((V²/R)² + (R)²) 1
4) kui varras pöörleb ümber kinnistelje nii, et moodustab pööreldes koonilise pinna, siis on tegemist eriolukorraga ja seda vaatame põhjalikumalt näites 3. A) Kui pöörlemise nurkkiirus on konstantne, siis keha osakeste inertsjõudude süsteem kujutab tegelikult endast paralleeljõudude süsteemi ja see osutub jaotatud jõuks, mis on jaotatud lineaarseaduse kohaselt, ning baseerub normaalkiirendusele. Sellisel paralleeljõusüsteemil on alati resultant, mis on siin = n = -m a Cn = -m a C (E) aga selle rakenduspunkt ei tule mitte masskeskmesse C (vaata näidet 3). Inertsjõul on siin ainult üks komponent ja see on normaalkomponent.
keskme Descartesi koordinaadid; 7) masspunkti liikumishulk; 8) süsteemi liikumishulk; 9) masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes; 10) masspunkti liikumishulga moment telje suhtes; 11) süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes; 12) süsteemi kineetiline moment telje suhtes; 13) keha inertsmoment telje suhtes; 14) keha inertsmoment punkti O suhtes; 15) tsentrifugaalinertsmoment; 16) inertsiraadius; 17) d'Alembert'i inertsjõud; 18) normaalkiirendusele vastav inertsjõud; 19) tangensiaalkiirendusele vastav inertsjõud; 20) jõu elementaartöö; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jäiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjõudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjõudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaaltöö; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) pöörleva keha kineetiline energia; 30) inertsjõudude peavektor; 31) punkti absoluutse siirde projektsioon x-teljele; 30)
Descartesi koordinaadid; 7) masspunkti liikumishulk; 8) süsteemi liikumishulk; 9) masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes; 10) masspunkti liikumishulga moment telje suhtes; 11) süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes; 12) süsteemi kineetiline moment telje suhtes; 13) keha inertsmoment telje suhtes; 14) keha inertsmoment punkti O suhtes; 15) tsentrifugaalinertsmoment; 16) inertsiraadius; 17) d'Alembert'i inertsjõud; 18) normaalkiirendusele vastav inertsjõud; 19) tangensiaalkiirendusele vastav inertsjõud; 20) jõu elementaartöö; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jäiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjõudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjõudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaaltöö; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) pöörleva keha kineetiline energia; 30) inertsjõudude peavektor; 31) punkti absoluutse siirde projektsioon
Descartesi koordinaadid; 7) masspunkti liikumishulk; 8) süsteemi liikumishulk; 9) masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes; 10) masspunkti liikumishulga moment telje suhtes; 11) süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes; 12) süsteemi kineetiline moment telje suhtes; 13) keha inertsmoment telje suhtes; 14) keha inertsmoment punkti O suhtes; 15) tsentrifugaalinertsmoment; 16) inertsiraadius; 17) d'Alembert'i inertsjõud; 18) normaalkiirendusele vastav inertsjõud; 19) tangensiaalkiirendusele vastav inertsjõud; 20) jõu elementaartöö; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jäiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjõudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjõudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaaltöö; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) pöörleva keha kineetiline energia; 30) inertsjõudude peavektor; 31) punkti absoluutse siirde projektsioon
1.1.3.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaared. Ühtlaselt muutuvaks sirgliikumiseks nim liikumist, mille korral keha kiirus Kui ringliikumise joonkiirus ühtlaselt muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub,siis on tegemist tangensiaalkiirusega võrdse suuruse võrra. a¯( -all),lisaks normaalkiirendusele: a¯( -all)=limV¯/t=dV¯/dt Skalaarselt: Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse a( -all)=lim(R)/ muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus t=Rlim/t=R(d/dt)=R lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. Nurkkiirendus defineeritakse,kui nurkkiiruse
liikumishulk; 8) süsteemi liikumishulk; 9) masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes; 10) masspunkti liikumishulga moment telje suhtes; 11) süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes; 12) süsteemi kineetiline moment telje suhtes; 13) keha inertsmoment telje suhtes; 14) keha inertsmoment punkti O suhtes; 15) tsentrifugaalinertsmoment; 16) inertsiraadius; 17) d'Alembert'i inertsjõud; 18) normaalkiirendusele vastav inertsjõud; 19) tangensiaalkiirendusele vastav inertsjõud; 20) jõu elementaartöö; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jäiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjõudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjõudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaaltöö; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) pöörleva
annaabi.ee 
