Esimene taoline piirang maailmas. Hakati koguma ka ajaloomälestisi, määrav seos ajalooliste isikutega või ajaloosündmustega. Muuseumide kujunemine 18 saj: · Avatakse osa erakollektsioone publikule; sildid eksponaatide juures, temaatiline jaotamine, ajalooline jutustus kõrval 18-19 saj kaasaegse muuseumi sünd; Briti Muuseum 1759, Louvre 1793 Saksamaal esimesed spetsiaalsed muuseumihooned; 1830 Das Alte Museum, 1850ndad Neues Museum Rootsis Nordiska Museet, esimene etnograafia muuseum. Venemaal Peeter I kogud, muuseumi juurde asutati Teaduste Akadeemia. Museumite kujunemist on mõjutanud ka maailmanäitused, 1851 Londonis (Kristallpalee). 1880ndatel toimus I muuseumide revolutsioon: · Muuseumitöö professiionaliseerumine · Muuseumitöötajate organistatsioonid · Erialajakirjad · Erialane väljaõpe · Eetikakoodeksid 19 saj lõpus kujunes välja vabaõhumuuseum; 1880 Oslos, Bygdoy poolsaarel, 1891
20ndate teisel poolel levib sürrealism (Jonson, Mörner) Ekspressionism (Erixon, Hjort, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler) Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Ollle Baertling Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh Strindbergi portree Carl Milles Purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse grupp Stockholmi kontserdimaja ees) Gustav Vasa kuju Nordiska Museeti juures 1906-1913- ehitas välja oma kodustuudio Professor Michiganis 31-50 Millesgardeni sihtasutus 1936 ARHITKTUUR 19. SAJ 19.saj lõpus arhitektuur vähehuvitav- klassitsism, eklektika 20.saj alguses Ragnar Östberg- Stadshuset 30ndatel hakkab levima funktsionalism SKULPTUUR Bengt Fogelberg- ’’Odin’’ Jens Molin- Vöövõitlejad P.Hasselberg- Snöklockan
ekspressionism (Sven Erixson, Bror Hjorth, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler jt.). Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Olle Baertling. Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh ja Carl Milles tuntuad rootsi skultorid läbi aegade. Carl Milles (1875-1955) tuntud purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse grupp Stockholmi kontserdimaja ees.) Gustaf Vasa kuju Nordiska Museet'i juures. 1906 1913 ehitas välja kodustuudio Stockholmis. 1931-1950, kui Carl oli professor Michiganis. 1936 moodustati Millesgardeni sihtasutus. Carl Eldh õppis sajandivahetusel Pariisis 1902.aastal Salongi kuldmedal Eeskujuks August Rodin (prantsusmaa) Sangen i Stadshusparken, Stockholm Prints Eugen Elas 1865-1957 Teda huvitasid 1880ndate radikaalsed suundumused kunstikoguja ja patroon kunstnikele
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005 http://www.bto.org/birdfacts/ http://www.birdguides.com http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/f.../204.shtml http://www.hawkandowl.org/ http://www.birdcheck.co.uk/main/previe...age186.htm http://www.owls.org/ http://www.oiseaux.net/birds/little.owl.html www.eoy.ee http://www.thewildones.org/ http://www.naturskyddsforeningen.se/natur-och-miljo/djur-och-natur/faglar/dags-for- ugglesafari/ http://www.svenska-djurparksforeningen.nu/Nordiska-ugglor.htm http://sv.wikipedia.org/wiki/Hornuggla http://sv.wikipedia.org/wiki/Tornuggla http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/loorkakk http://miksike.net/documents/main/referaadid/kakulised.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakulised1 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaklased http://www.artfakta.se/GetSpecies.aspx?SearchType=Advanced T. Randla, 1976. Eesti rõõvlinnud "Kullilised ja kakulised". Valgus, Tallinn C. Couzens, 2005. Linnud, Varrak L. Jonsson, 2000
• 120ndande teisel poolele levib rootsi kunstis sürrealism (sven jonson või stellan mörner) • ekspressionism (sven erixson, bror hjorth, ivan ivarsson, inge schiöler, jt.) modernistlik skultptuur • carl eldh ja carl milles. Tuntumad rootsi skulptorid läbi aegade • carl milles (1875-1955) tuntud purskaevude looja (poseidoni kuju göteburgis, orfuse grupp stockholmi kontserdi maja ees) • gustav vasa kuju nordiska museet'i juures • 1906-0913 ehitas välja kodustuudio stockholmis • 1931-1950 kui carl oli professor michiganis, • 1936 moodustati millesgordeni sihtasutus Soome 16-19.saj • 1250.aa liidab birger jarl soome alad rootsigaa • 1581 a moodustati soome suurvüsrtiriik, mille valitsejaks oli soome suurhertsog ja rootsi kuningas johan III • 29.märts 1809 lõi aleksander I pärast kogu soome vallutamist autonoomse soome
bibeltolkare, teosof, kristen mystiker och teolog. Swedenborg hade en mångsidig karriär som uppfinnare och vetenskapsman. Under större delen av sitt liv publicerade han en mängd skrifter, huvudsakligen skrivna på latin. I skriftsammanhang formulerade han sig sällan på svenska. Han såg änglarna. I „Drömboken ”anger han hur han mötte dem, starka sinnesintryck, han grundade en religion. Eric Julius Biörner Nordiska kämpadater Övers. från isländska, föremålet för Dalins satir. Olof (von) Dalin (1708- 1763), var en svensk skald, prosaskriftställare och hävdatecknare. I och med moralisk veckoskriften (essäpress) Then Swänska Argus som han grundade anses den yngre nysvenska perioden ta sin början. (Ark I:45) [ur Then Swänska Argus] - tematiserar 9 svenska språkets situation. Han var son till prästen, stod nära kungahuset och blev adlad.
Kristjuhan, Ü. Subjective and objective methods for quantitative assessment of fatigue in industry. Proceedings of the 12th Congress of the International Ergonomics Association. Toronto. 1994b. Vol. 5. Pp. 298-300. Kristjuhan, Ü. Arm and leg girths of industrial workers during a workday. International Journal of Occupational Safety and Ergonomics. 1995. Vol. 1 (2). Pp. 193-198. Kristjuhan, Ü. Ergonomics in slowing down the human aging rate and increasing the human life expectancy. Nordiska Ergonomisällskapets arskonferens NES '98. Lund (Sweden). 1998. Pp. 95-98. Kumashiro, M. "Kaizen" activities at the workplace for older workers in Japanese companies. I. C. O. H. Workshop "Healthy and Productive Aging of Older Workers". Hague, Siemens. 1999. P. 32. Library Handbook. Hong Kong University of Science and Technology, Educational Technology Centre. 1997. Lim, K. Y. Ergonomics applications in industry: the case of Singapore. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997
1997. Paju A. Aed ja mets kui apteek. 1995. Pogen O. Meie marjad. 1977. Raitviir A. Kevadlilled. 1977. Raitviir A. Suvelilled. 1979. Raudsepp L. Eesti õistaimi. 1981. Relve H. Puude juurde.1998. Roosaluste E. Eesti kõrreliste määraja. "Rukkilill" 1997, nr. 5. Sarapuu T. Marandi T. http://sunsite.ee/taimed/ Stenberg L. Mossberg Bo Den Nordiska Floran. 1993. Zingel H. Eesti tarnade määraja. "Rukkilill" 1997, nr. 5. Trass H. Randlane T. Eesti suursamblikud. 1994. Verzilin N. Robinsoni jälgedes. 1949. 80
annaabi.ee 
