Eduard Viiralt. Kabaree. Offort. 3 Kokkuvõte Eduard Viiralti loominguline pärand on rikas, ja seda mitte ainult arvuliselt (üle 400 estambi, ligi 4000 joonistust). Tema areng on olnud dünaamiline, kajastades erksalt ja alati isikupäraselt ajastu kunstiliikumisi. Tema looming on haarav dokument targa ja tundliku kunstniku inimlikust arengust, nooruslikust uljusest, elamusnäljast ja epateerimislõbust, küpse meistri rahulikust lihtsusest, positiivse ideaali otsinguist, kaasaelamisest oma rahva ja inimsuse saatusele. Eesti kunstis ei leia teist kunstnikku, kes nii sügavalt ja mitmekülgselt oleks uurinud inimest. Viiralti meisterlikkus ei seiskunud, püüd kasutada üha täielikumalt oma ala võimalusi oli talle omane viimaste eluaastateni. Paljusid Viiralti töid võib
Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestatud ning mulle südamelähedane. Kirjutan referaadi Marie Underist, kuna ta looming pakub mulle suurt huvi ning ma tahaksin selle tagamaist rohkem teada saada. 1. Elulugu
Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestatud ning mulle südamelähedane. Kirjutan referaadi Marie Underist, kuna ta looming pakub mulle suurt huvi ning ma tahaksin selle tagamaist rohkem teada saada. 1. Elulugu
Selleks ajaks olen ma end piisavalt tõestanud, ja teen enda tööd lõpuks rõõmuga ja armastusega. Aitan kõiki, nii kuis mu võimalused, jagan soovitusi, suunan edasi abivajajat, kui ise aidata ei saa, täidan töökohustusi ja jagan end piisavalt töö ja kodu vahel ära, et ei kannataks pere, ega töö. Selleks ajaks olen ka pisut karjääriredelil NELLI MAHMUTOV 6 tõusnud, ja kindlasti nooruslikust töökeskkonnast ei ütleks ma ära, kui see ka tugev ja hea on, et hakkama saada rasketes oludes. Õpitakse ju terve elu, seda teen ma isegi. NELLI MAHMUTOV 7
P.-E. Rummo luulekujundiga väljendudes "suubub, ah sumbub see hoog umbsesse preservatiivi." Et nõukogude kirjanduses oli soositud üksnes realistlik loomelaad, siis püüti proosauuenduslikke võtteid põhjendada prantsuse marksistilt Roger Garaudylt laenatud piirideta realismi mõiste abil. Poleemikaid ja ametlikku vastuseisu tekitasid Arvo Valtoni grotesksed ja võõrandumist käsitlevad novellid, samuti nooruslikust protestivaimust kantud Mati Undi ja karjerismi paljastavad Enn Vetemaa lühiromaanid. Uuenduslik proosa keskendus suurte ajastupanoraamide loomise asemel kaasaja inimese sisemaailmale, mis eriti ilmekaks sai Vaino Vahingu psühhoanalüütilises proosas ja näidendites. Ka kodumaal juurdus eksistentsialismisugemeline eluvaatlus, mida võis märgata juba Juhan Smuuli reisi- ja mõttepäevikuis "Jäine raamat" ja "Jaapani meri, detsember". Uuenduse tegi 1960
,,Berberi naine" (Itaalia pliiats) Illustratsioon G. Boccaccio teosele "Dekameron" (ofort) Kokkuvõte Eduard Viiralti loominguline pärand on rikas, ja seda mitte arvuliselt (üle 400 estambi, ligi 4000 joonistust). Tema areng on olnud dünaamiline, kajastades erksalt ja alati isikupäraselt ajastu kunstiliikumisi. Tema looming on haarav dokument targa ja tundliku kunstniku inimlikust arengust, nooruslikust uljusest, elamusnäljast ja epateerimislõbust, küpse meistri rahulikust lihtsusest, positiivse ideaali otsinguist, kaasaelamisest oma rahva ja inimsuse saatusele. Eesti kunstis ei leia teist kunstnikku, kes nii sügavalt ja mitmekülgselt oleks uurinud inimest. Viiralti meisterlikkus ei seiskunud, püüd kasutada üha täielikumalt oma ala võimalusi oli talle omane viimaste eluaastateni. Paljusid Viiralti töid võib nimetada tehnilisteks imedeks, ent tehnika polnud talle omaette eesmärgiks
liikuv loodus. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 29 Ebaühtlasem on "Jumala saar", kuid samas huviäratav, oma aja meeleoludest ja kunstiuuendustest kantud teos. Elu kui orjus, vangistus, inimese heitlus siin-ja sealpoolsete jõududega, protest kristliku alalhoidlikkuse vastu, hea ja kurja vahekord. Tuglase varasem uusromantiline looming mõjutatud nooruslikust temperamendist, mitmesuunalistest kirjanduslikest otsingutest. Tuglasele omane mõistuspärane, kaalutlev ja vormi tasakaalustav alge on aimatav, ent ei saavuta vajalikku haaret. Loomingupaus enne uut ajajärku oli haarde kogumiseks väga soosiv. Tuglase tähelepanu pöördus autoritele, kes kasutavad fantastilist ja müüdilist ainest, valitsedes seda siiski suure teadlikkuse ja kindla stiilitaotlusega. 35. Gustav Suitsu elu ja looming. Luulekogu ,,Tuulemaa" jm.
Kuid, nagu juba öeldud, ei omistanud d'Artagnan mingit tähelepanu vaese Ketty püsivusele. II LÕUNA ADVOKAADI JUURES. Porthos oli etendanud duellil hiilgavat osa, kuid sellegipoolest ei unustanud ta lõunat advokaadiemanda juures, Järgmisel päeval kella ühe paiku tõmbas Mousqueton viimast korda harjaga üle ta rõivaste ning Porthos seadis sammud Ours'i tänava suunas mehe ilmega, kellel igati veab. Ta süda kloppis, kuid mitte nagu d'Artagnanil nooruslikust ja kannatamatust armastusest. Ei, tema verd piitsutas märksa materiaalsem huvi: lõpuks ometi astub ta üle selle salapärase läve, ronib üles mööda tundmatut 354 treppi, kust ükshaaval olid üles roninud isand Coquenard'i vanad eküüd. Ta näeb tegelikkuses teatud kirstu, mille kujutust ta akskümmend korda oli näinud unes: piklikku ja sügavat, tabaluku ja riividega suletud ja põranda külge kinnitatud kirstu,