..................................................6 · Kokkuvõte.....................................................................7 · Kasutatud kirjandus.......................................................8 2 Sissejuhatus Noorukiiga on arenguperiood üleminekul lapseeast täiskasvanu ikka. Noorukiiga saab jagada varaseks, (keskmiseks) ja hiliseks noorukieaks. (Kraav&Kõiv, 1998). Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Noorukiiga seostatakse peamiselt sotsiokultuuriliste muutustega inimeste elus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad kui murdeea, muutused jätkuvad teistes arenguvaldkondades: sotsiaalsuses, intellektuaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskavasvanule omane küpsus.
võib teises inimeses esile kutsuda vastureaktsiooni. Näiteks konfliktides on laps nüüd võimeline oma osa nägema ja vastavalt käituma. Klassikalises mõttes on laps sellega kooliküps. Laps saab aga nimetatud arenguastmed läbida ainult siis, kui vanemad käituvad nendele vastavalt. Nad peavad seega tagama, et iga faas lõpeks ja saaks üle areneda järgmiseks. See ei kulge mingil juhul automaatselt. Uued arengustaadiumi järgnevad ka pärast kuuendat eluaastat, kuni hiliseks noorukieaks kujuneb välja täiskasvanulik maailmataju. (31-32.lk) Täiskasvanud peavad endale selgeks tegema, et laste kasvatamise eesmärk peaks olema võimaldada nende iseseisvumine. Selle alla kuuluvad seesugused suured valdkonnad nagu võime suhteid luua ja hoida ning oma elukutset valida. Just seetõttu kuulub üldmõiste "kasvatus" alla ka psüühika arendamine, isegi kui peaksime nii eemalduma kasvatuse pedagoogilisest moistest. Psüühika arendamine tähendab funktsioonide pidevat treenimist nii
Üksluisus ja igavus halvendavad lapse seisundit. Õppetöös jääb laps hätta, kuna tal läheb kauem aega et õige koht üles leida ja see nõuab temalt energiat ja keskendumist. Õpetaja saab teda aidata nii, et ei aseta asju tema selja taha vaid tema ette. Häiritud kujutlusvõimega lastele sobivad pigem suure kirjaga tekstid, laia reavahega vihikud. Lisaks on visuaalne probleem numbrid ja tähed on sarnased kirjutamisel g,b, d, p, q, 6, 9. 4. Noorukiiga Noorukieaks on väikesel osal varem hüperaktiivseks diagnoositud lastel hüperaktiivusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Siiski kolmandikul kuni pooltel hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autorideedist, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele. Hüperaktiivsed noorukid on sageli kampade liikmeteks, 9 Hüpi lasteaias Ave Nõmme Tartu 2005 lk 6 10
Üksluisus ja igavus halvendavad lapse seisundit. Õppetöös jääb laps hätta, kuna tal läheb kauem aega et õige koht üles leida ja see nõuab temalt energiat ja keskendumist. Õpetaja saab teda aidata nii, et ei aseta asju tema selja taha vaid tema ette. Häiritud kujutlusvõimega lastele sobivad pigem suure kirjaga tekstid, laia reavahega vihikud. Lisaks on visuaalne probleem numbrid ja tähed on sarnased kirjutamisel g,b, d, p, q, 6, 9. 4.Noorukiiga Noorukieaks on väikesel osal varem hüperaktiivseks diagnoositud lastel hüperaktiivusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Siiski kolmandikul kuni pooltel hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autorideedist, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele. Hüperaktiivsed noorukid on sageli kampade liikmeteks,suitsetavad, tarbivad alkoholi või narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes tegudes. 5. Täiskasvanuiga
eluaastani.20 Programmi läbinud indiviidide hulgas oli märgatavalt vähem arreteerimisi (eksperimentaalgrupis registreeriti 7%-l indiviididest viis või enam arreteerimist võrreldes 35% kontrollgrupiga). Eksperimentaalgrupi tööga hõivatuse näitajad olid oluliselt kõrgemad. 27. eluaastaks oli 71%programmi läbinud lastest keskharidusega, võrreldes 54% kontrollgrupi indiviididega. IQ oli kõrgem programmi läbinute lastel varases lapseeas,kuid niisugused erinevused kadusid noorukieaks. Tulemused näitavad, et koolieelsetel interventsioonidel on positiivne efekt riskilaste hilisema õigusvastase käitumise suhtes. Efekt tuleneb sellest, et lapsed on tänu niisuguste programmide läbimisele koolis edukamad ja õpetajad suhtuvad neisse paremini. Samuti mängis rolli pedagoogide ja vanemate parem omavaheline koostöö. Edukad programmid on aidanud riskilastel parandada nende koolikäitumist,õpetajate ja klassikaaslastega läbisaamist. Samuti
eriliselt erutavad õpitud seksuaalsete stsenaariumide (script) tõttu · Seksuaalsed stsenaariumid on psüühilised mudelid vastassoost inimestega käitumiseks seksuaalse tagapõhjaga episoodides · Neiu- & noorukieani hõlmavad seksuaalsed stsenaariumid peamiselt sookohast käitumist mitteseksuaalse iseloomuga kokkupuudete puhul · Seksuaalse küpsuse saabudes neiu- & noorukieaks hakkavad seksuaalsetesse stsenaariumidesse järjest enam lisanduma seksuaalsed tunded · Gagnoni arvates mängivad poisid masturbeerides läbi tõelise seksuaalakti kõiki faase kujuteldava partneriga & see on kasulik õppimine · Arvatakse, et tüdrukutel on selline tegeliku seksuaalakti õppimine raskendatud, kuna nende masturbeerimine on harvem kui poistel · Ka arvatakse, et tüdrukute seksuaalsed stsenaariumid sisaldavad vähem puhast seksuaalsust kui poistel. Armudes piirduvad
annaabi.ee 
