Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"noortesektsiooni" - 8 õppematerjali

Uno Naissoo
2
odt

Uno Naissoo

elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979

Muusika → Muusika
26 allalaadimist
Doris Kareva elulugu ja looming
2
doc

Doris Kareva elulugu ja looming

1992­2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju"

Eesti keel → Eesti keel
26 allalaadimist
Etno Jazz referaat
7
doc

Etno Jazz referaat

preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ikka oli tal varuks mõni sõbralik sõna, jagus aega pärida töö või perekonna järele, rääkida mõni uudis või anekdoot. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka

Muusika → Muusikaajalugu
15 allalaadimist
Esitlus Doris Karevast
16
odp

Esitlus Doris Karevast

inglise filoloogina 1992­2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejärel ilmus valik tema luuletusi kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi" Luulet iseloomustab Õrnus Hellus Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002)

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
Doris Kareva eluloo kokkuvõte
7
docx

Doris Kareva eluloo kokkuvõte

Alates 2011 aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Doris Kareval on Lembit Liivakuga tütar Maria Lee Liivak (28.destember 1984), kes on Tallinna Linnateatris dramaturg. Looming 1960. aastate lõpus avaldas koolialmanahh ,, Trükitähed" Doris Karvea esimese luuletuse. 1974 aastal ajakirjas ,, Noorus" jõudsid tema luuletused suurema lugejatehulgani. Abituriendina osales Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud ,,Noorte kirjandussündmusel ' 76" , peale seda ilmus valik tema luuletusi kogumikus ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Tema esikkogu ,, Päevapildid" avaldati 1978 aastal. 2007. aastal tõlgiti Doris Kareva luulekogu ,,Aja kuju" rootsi keelde Göteborgi raamatumessi tarbeks koos 20 teise kaasaegse kirjandusteosega. Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Samal aastal, sai 16 stipendaadi seast ,,Ela ja sära"

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
Johan Cruyff
3
rtf

Johan Cruyff

Nimi: Johan Cruyff (Cruijff) Sündis: 25. aprillil 1947 Rahvus: hollandlane Johan Cruyff on mitte üksnes Hollandi parim jalgpallur, vaid üks maailma parimaid mängijaid läbi aegade ­ selle eest võlgneb ta palju oma ema visadusele. Johani ema töötas Ajaxi kontoriruumides koristajana ja veenis klubi juhtkonda võtma Johanit Ajaxi noortesektsiooni, kui poiss oli alles 12-aastane. Ülejäänu on juba ajalugu ja peaaegu katkematu jada karika- ja tiitlivõitusid kõrgeimal võimalikul tasemel ­ algul mängija ning hiljem treenerina. Cruyff tegi oma esimeses meeskonnas debüüdi 17-aastaselt, lõi esimese värava rahvusvahelises matsis 19-selt ning jätkas Ajaxi ja Hollandi koondise tulihingelise eestvõitlejana läbi kuldsete 1970. aastate. See oli ,,totaalse jalgpalli'' ajastu, mille algul arendati välja mängustiil, mida Austria

Sport → Kehaline kasvatus
2 allalaadimist
Doris Kareva-Ööpildid
8
docx

Doris Kareva "Ööpildid"

1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas selles ilmas polegi siis sooja ­ lk - 6 Sa seisad lumes Üksik Tuletooja Algusriimi ja siseriimi ei leidnud. Lausriimi ka ei leidnud. Paarisriim ­ Vihma rooste sööbib hinge. - lk - 29

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

Teadusministeeriumile iga aasta 15. jaanuariks: 7 1) ülevaate mittetulundusühingu struktuurist; 2) mittetulundusühingu liikmete üldarvu ning noorte osakaalu selles; 3) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud noorteühingu eelneva tegevusaasta aruande ja jooksva aasta tegevuskava. (3) Noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides muudatuste ja täienduste tegemise korral esitab noorteühing Haridus- ja Teadusministeeriumile andmed muudatuste ja täienduste kohta kümne tööpäeva jooksul nende tegemisest arvates. (5) Noorteühingute registri põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (6) Noorteühingu kandmine Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute

Muu → Amet
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun