Lapsevanemad peavaksid rohkem hoidma silma peal eriti sellel, mida nende lapsed internetis teevad. Tänu selle kontrollimatusele tekib rohkem küberkiusamisi ja muid ohtlikke situatsioone. Virtuaalkeskonnas valetavad noored ennast vanemaks ja sellega kaasnevad paljud probleemid. Näiteks paljud noored räägivad erinevates jututubades võhivõõraste inimestega ning on nendega nõus ka kokku saama, millele võib järgneda lapserööv, vägistamine vms. Ka noorsootöötaja peaks hoidma noortekeskustes silma peal, mida noored internetis teevad. Kõige hullem on see, et enamus tänapäeva noored ei kujuta elu ettegi ilma televiisori ja internetita. Selletõttu tekivad lastel ka sotsiaalsed probleemid reaalses maailmas. Ei osata ennast õigesti väljendada ja emotsioone edasi anda. Et seda parandada, peavad noorte tegemistel virtuaalmaailmas silma peal hoidma vanemad, õpetajad ja noorsootöötajad.
huvitegevus 13000 muusika- või kunstikoolis, ca Edulux - erahuvikool 19000 spordikoolides, ca 17000 teistes Lasnamäe Huvikool huvikoolides (www.hm.ee). Lasnamäe Muusikakool MTÜ Integratsiooni Lisaks korraldatakse huvitegevust Loomingukeskus Almari koolides, avatud noortekeskustes, (Moeteater, Maali- ja noorteühingutes ja teistes tarbekunstikool, Vokaal- mittetulundusühingutes (www.entk.ee). kooristuudio) OÜ Midrimaa Huvikool Lasnamäel on 16 kooli, kus iga kool pakub erinevad ringid:
Suhtlemine lk 6 Valga Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 9 Suhtlemine lk 12 Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev.
koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad tõenäoliselt usalduse ja austuse enda vastu ning süüdistavad ennast kiusamise esilekutsumises. See õnnetu olek mõjutab nende keskendumisvõimet ja õppimist. Osal
NOORTE MATKA OLEMUS JA LIIGITUSED Matkamine on üks turismi liike ning matkamist võib defineerida kui kogemiseks ja tundmaõppimiseks ette võetud eeldatud ootamatusega rännakut, kus liigutakse kaugetes piirkondades. (Tohva 2009) On olemas palju erinevaid matkaliike jalgsimatk, mängimatk, veematk, suusamatk, jalgrattamatk, automatk, alpinism jne. (Matkaliigid 2007) Matke saab korraldada noorsootöö raames näiteks noortekeskustes projektina või laagrites. Hästi planeeritub matk toob lastele ning noortele palju rõõmu. Matkad annavad lapsele kogemusi oma jõu hindamisel, arendavad tema silmaringi, õpetavad suhtumist juhendaja ning oma kaaslastega ja õpetavad arvestama nooremate ning nõrgemate lastega. (Talvoja, Põder, Kurve 2000) Mõne matka saab korraldada väga väikese ettevalmistusega, mõni matk on suunatud teatud huvi- või spordiharrastusega grupile, kui iga matk peab pakkuma rõõmu nii
Lapsed võtavad kiiresti üle täiskasvanute sõnavara ning kodune sõnavara tuuakse lasteaeda, kooli ja noortekeskusesse. Tänapäeva laste ja noorte asutustes on sagedaseks probleemiks suitsetamine, alkoholi joomine ja mõnuainete tarbimine. On olukordi, kus noor ilmub tundi alkoholi või narkootikumide mõju all ega ole adekvaatne õppetööga tegelema. Selline käitumine vajab kiiret reageerimist, et säilitada normaalne ja turvaline õpikeskkond koolis. Ka noortekeskustes on suureks probleemiks mõnuainete tarbimine ja sellega kaasnev probleemne käitumine. Sageli on sellised noored agresiivsed teiste suhtes ning tekitavad ebaturvalise keskkonna noortekeskuses. Mõnuainete tarvitamisega kaasneb sõltuvuse tekkimine, õpivõimekuse langus, klassikordamine ja muud probleemid. Ka lapsevanemate alkoholi või narkootikumide tarbimine mõjutab lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist. Sageli kannatavad sellistes peredes kasvavad lapsed majandusliku
koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad tõenäoliselt usalduse ja austuse enda vastu ning süüdistavad ennast kiusamise esilekutsumises. See õnnetu olek mõjutab nende keskendumisvõimet ja õppimist. Osal
Suhtekapital(sotsiaalne integratsioon) o koostöö teiste sektoritega, organisatsioonidega, välisriikidega, sõpruslinnad o Kuidas integreeritakse muukeelseid inimesi, kas neid kaasatakse o Koostööorganisatsioonid,toetusprogrammid, ajalehed(kakskeelne) Individuaalne kapital (personaalne enesetäiendus) o võimalused igaühel ennast harida, mida saab oma vaba ajaga teha o Huviringid- Noortekeskustes pakutavad ringid o Keelekursus- Prantsuse Instituut o Üritused- Tallinnas toimuv Öölaulupidu o Muuseumid, raamatukogud- Tallinna Keskraamatukogu o Sportimine- Õismäe ujula Inimese kollektiivne kapital (kodanike ettevõtlikkus ja panustamine ühiskonda) o kuidas on soodustatud inimeste ettevõtlikustamine, panustamine ühiskonda o Erinevate ürituste korraldamine- öölaulupidu
võrdõiguslikkust. · juhendaja: osalejate kogemustele tuginedes aitavad noorsootöötajad koolitusmeetodite abil seminaril tutvustatud uusi teadmisi ja oskusi kergemini omandada. Noorsootöötaja ei saa ning ei peagi olema terviseteemadel nõustaja. Mitteformaalne lähenemine on enamasti parim viis töötamaks noortega noortekeskustes, see eristab ka koolis läbiviidavat tervisekasvatust noortekeskuse tööst noorsootöötaja saab kasutada ära mitteformaalseid viise, misläbi noorte tervist edendada. Mitteformaalses keskkonnas sobivad hästi kasutamiseks aktiivse õppimise meetodid. Noorsootöötaja nagu ka tervisekasvataja üheks peamiseks ülesandeks on noorte kuulamine ja nõustamine, kas siis individuaalselt või grupina. Nõu andmisel tuleb
annaabi.ee 
