Vaid ühele alale keskendumine ja kehv füüsis viivad noorsportlased arstide juurde Chicago Loyal ülikoolis tehti sellel aastal uuring, mille tulemused näitavad, et ainult ühe spordialaga tegelevatel noortel on kaks korda suurem risk saada vigastusi kui neil, kes harrastavad mitut spordiala korraga. Arstid leiavad, et vigastuste riski suuruse põhjus on hea üldfüüsilise seisukorra puudumine. Tänapäeva noored on mugavad ning trenni ja mujale minnakse autoga, see aga mõjutab tugevalt tervist
kus ja kui palju ning mis lihaseid treenida.Just treenerit tuleb kuulata hoolega, sest neil olemas aastate pikkused kogemused, ning ka saanud koolitust kuidas vigastusi maksimaalselt ennetada. Teatud vanuses hakkavad sportlased tarvitama teatud toidu lisandeid, mis aitavad neil lihastel kiiremini taastuda.Kuid jällegi ilma bioloogiata ei teaks sportlane milliseid ja kui palju aineid ta võtta tohib. Levinuimad ained mida noorsportlased võtavad on proteiin, kreatiin ja erinevad amino happed. Proteiin aitab organismil trennis ,,lõhutud" lihaseid taastada ja taastuse ajal samal ajal neid ka tugevdada. Proteiine on erinevate süsivesikute ja valgu kogustega mida suurem valgu protsent seda rohkem ja kiiremini taastab ja vähem annab massi.Samas on kreatiin mis on puhtalt mõeldud neile sportlastele kes tahavad kiirelt oma lihasmassi suurendada nt kulturistid, kes suurendavad keha normaal kreatiini
tegevusest on väga järsk ja plahvatuslik, sageli põrutava iseloomuga, mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kuid sellise iseloomuga jõud asetavad kasvavatele luudele ja liigestele mitu korda suurema koormuse ja pinge, kui jõutreeningus kasutatavad raskused. Ajavahemikul 1977-1988 kannatas 90 ühe USA keskkooli jalgpalluritest selgroovigastuste käes, neist viiekümnel oli koguni ajukahjustus. Kui paljud jõutreeninguga tegelevad inimesed või noorsportlased kannatavad ajukahjustuste all? Samuti ei ole ortopeedid tuvastanud jõutreeningu negatiivset mõju inimese liigestele. Teadusuuringud annavad pigem tõestust sellest, et inimesed kes tegelevad jõutreeninguga, on tugevamad luud, liigesed ja sidemed. Suureneb ka luude mineraalne tihedus. Teadmised kehakultuuri vallas on Ida-Euroopamaades märksa suuremad. Sealsetes riikides on lapsi, kes juba alates kuuendast eluaastast hakkavad tegelema raskuste tõstmisega. Juba selles vanuses
areneda oma valitud spordialal. Vastanutest 52 arvavad, et söövad piisavalt, et saavutada häid tulemusi ja areneda oma spordialal, 18 inimest arvavad, et ei söö piisavalt. Hüpotees ei leidnud kinnitust. Selgus, et 26 vastajat on pidanud dieeti, põhiliselt kaalulangetamise eesmärgil. Kõige rohkem süüakse 3-4 korda päevas. Need vastanud, kes ei söönud piisavalt, tõid välja põhjuseks, et neil puudub aeg ja teadmised ning ei vaevuta selle jaoks midagi teha. Küsitlusest selgus, et noorsportlased pigem on teadlikud oma organismi päevasest energiavajadusest ja toitainetest ning kui palju neid tarbima peab. Selgus, et paljud arvavad, et söövad piisavalt, et saavutada oma eesmärke valitud spordialal. Kõik uurimisküsimustele vastavad hüpoteesid olid väärad. 26 Kasutatud kirjandus: Tartu Uisukool. Noorsportlase toitumine. http://www.iktartu.ee/index.php? page=noorsportlase-toitumine (24.10.2014) Portaal „Treeningplaan“
Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas. Spordiarst- tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise
laste õiguste realiseerimist ja igale lapsele iseendaks olemise võimaldamist. *EU laste heaolu indeks: materiaalne olukord, eluase, tervis, subjektiivne heaolu, haridus, laste suhted, kodanikuaktiivsus, turvalisus. Peamised koolitervishoiu probleemid: - eluviisi muutused, agressiivsuse kasv, suurenenud nõuded koolis – õpiraskused - riski- ja erivajadustega laste arvu kasv - koostöö erialaspetsialistide vahel sageli nõrk - kehtivad KTH seadused ja määrused puudulikud - koolitoit, noorsportlased, kutsesuunitlused • Kahjuks väheneb Eestis noorte seas tervist soodustavate ja suureneb tervist kahjustavate tegurite esinemine ning seda kiiremini kui teistes arenenud maades. • Koolinoorte seas on viimasel aastakümnel järsult suurenenud ülekaaluliste poiste ja tüdrukute arvukus ja sama järsult vähenenud füüsiliselt aktiivsete laste hulk. • Selline dünaamika ennustab oluliselt suurenevat haigestumist ja arstiabi kasutamist selles põlvkonnas paari aastakümne pärast. ---
Kuigi 3 vastanut leiavad, et see oleneb palju inimesest endast. Üks spetsialist leiab, et harrastajad suhtuvad tegevusse täie tõsidusega: „Harrastajad võtavad kõik asjad enamasti väga põhjalikult ja südamega ette.“ Lisaks kiidavad spetsialistid (7) harrastajate õpihimu, sest nad käivad tihti koolitustel ja tutvuvad palju ratsutamist käsitleva erialase kirjandusega. Harrastajad on aegajalt isegi liiga innukad, võib juhtuda, et harrastajad on motiveeritumad kui seda on tegev- ja noorsportlased (2 vastanut). Sealhulgas tõi 2 treenerit välja, et harrastajad on väga motiveeritud ja teadlikud, kuid treenerite tase on erinev ning kõik ei pruugi oma tööd oodatud tasemel teha. Osalt on harrastajate näol tegu õpilasega, kes on tihtilugu liiga kiiresti rahul treeningust saadava infoga ning ei küsitle treenereid üleliia. „Selle tagajärjel on tekkinud treenereid, kes harrastajaid ära kasutavad. Kiidavad oma õpilasi
annaabi.ee 
