2 pk. Kahetiivalised. Sibula kärbes talvitub nukuna mullas. Muneb maapinnale, sibula lähedusse. Vaglad kahjustavad mugulat elavad sibula sees, sibul mädaneb. 2 pk. Kõige ohtlikum sibulakahjur Eestis. Sibulasirelane talvitub vaglana põllul mullas ja sibula jäänustes või hoidlas sibula sees. Muneb sibula soomuste vahele või mulda selle lähedusse. Vaglad eelistavad vigastatud mugulaid. 2 pk. peedi kahjurid Mardikalised. Peedi-rohuhüpik talvitub noormardikas kõdus. Munevad mullale taime lähedusse. Valmikud kahjustavad lehti, lehtedesse on näritud lohud. vastsed toituvad juurtest. Nukkuvad mullas. 1 pk. Kirju-kilpmardikas talvituvad noormardikana kõdus, muneb peedilehe alumisele küljele. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti. Nukkuvad lehe alumisel küljel. 1 pk. Peedi-, must- ja tuunjas-raisamardikas talvituvad valmikuna kivide või mulla all. Munevad mulda. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti, vastsed-suurem kahju. 1 pk
meeldiva lõhna, nende sisu veeldub ja värvub määrdunud valgeks. Kärntõbi viljadel tekitaja Fusicladium carpophilum. Kahjustatud lehed ja viljad kattuvad järk-järgult tumeda kirmega ja varisevad. Kahjurid Roheline lehetäi esimesed lehetäide kolooniad võivad astelpajudel elada juba mai kuus. Lehetäide teine põlvkond ilmub juunis. Kui lehetäisid on väga palju, siis võiks pritsida. Aedpõrnikas muneb tiheda rohustusega mulda, konutõugud söövad taimede juuri. Noormardikas talvitub mullas ja kevadel tuleb lehti sööma. Valmikute lendluse ajal pritsida. Linnud esineb üksikutel aastatel. Rohkem kahju võivad tekitada koduaedades. Metsloomad metssead ja kitsed on istandikke kahjustanud. Vesirotid kui istandikud paiknevad veekogude lähedal, saavad kahjustatud astelpaju juured. Saagi koristamine Astelpaju viljade koristamine toimub käsitsi, põõsalt trimmeriga raputades või lõigates. Käsitsi korjamine
tertsiaalsed kahjurid. Eri putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehe kahjurid 2. Tüvekahjurid 3. Juurekahjurid. Üraskid ühed olulisemad metsakahjurid. Kõige ohtlikum neist kuuse-kooreürask. Puu koore all haudekäigud, emane ürask närib haudekäigu, mille serva muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Munast areneb tõuk, sellest noormardikas teevad läbi nn küpsussööma. Munast noormardikani 1,5 kuud. Kui üraskid rajavad suve teisel poolel veel ühe haude, on tegemist nn sõsarhaudega. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Kuuse kooreürask 5mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a vanuseid kuuski. Polügaamne. Talvituvad juba septembris, 1- 7cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks ohtlikumaid vanemate ja
Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub. Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja millest seejärel areneb noormardikas. Noormardikad teevad läbi nn. Küpsusööma. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel (soe, kuiv suvi) kaks põlvkonda (noormardikad jõuavad sügisel oma haude rajada). Nim. teise põlvkonna haue. Kui kevadel põlvkonna rajanud üraskid teevad läbi nn. taastumissööma ja rajavad suve teisel poolel ühe haude veel on tegemist nn. sõsarhaudega. Teatud hulk kahjurputukaid (üraskeid) leidub enamasti igas metsa ökosüsteemis ja kui
teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast, vastavalt erinevad ka koorealused haudepildid: monogaamsetel üraskitel on üks emakäik, millest (enamasti risti emakäiguga) hargnevad vastsekäigud, polügaamsetel aga harunevad paarituskojast mitu emakäiku, millest omakorda saavad alguse vastsekäigud. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või hukkub. Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja millest seejärel areneb noormardikas. Noormardikad teevad läbi nn. küpsussööma (sõltuvalt liigist kas koore all, võrsetes, juurtel jne). ● Munast tõuguni – 10-14 päeva ● Tõugu järk – 15-30 päeva ● Nukujärk – 10 - 14 päeva Seega kokku munast noormardikani ca 1,5 kuud. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel (soe, kuiv suvi) kaks põlvkonda (noormardikad jõuavad sügisel oma haude rajada). Nim. teise põlvkonna haue
niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel hukkub. tervetele puudele. See variant on sagedasem. kultiveerida lehtpuid Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste Külmaseen (Armillaria mellea) millest seejärel areneb noormardikas. raiete ajal. Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel Noormardikad teevad läbi nn. küpsusööma Mütseel e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, (sõltuvalt liigist kas koore all, võrsetes, ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja juurtel jne).
annaabi.ee 
