- Organismi ööpäevane vedelikuvajadus on 40-132 ml/kg/päevas. Sõltub loomaliigist, soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist. Täiskasvanud koeral on 40-60 ml/kg/päevas; noorel, ka lakteerival loomal 2 korda rohkem. Vedelikuvajadus suureneb kõrge kehatemperatuuri korral, imetavatel loomadel jt. - Organismi veesisaldus sõltub: rasvkoe sisaldusest, loomavanusest (noorloomal palju rohkem). Täiskasvanud loomal on 55-60% (kehamassist), noorloomadel 70-75%, vanadel 50%. Mida rohkem on rasvkoe, seda vähem on vett. Inimestel: naised 50%, mehed 60%. - Erinevate kudede veesisaldus: Lihaskoes 50% organismi veehulgast Skeletis 14% organismi veehulgast Veres 5% organismi veehulgast - Vedelikke jaotumine ruumidesse: Intratsellulaarne 40% kehamassist
Perioodid: 1) idulasperiood; 2) eellooteperiood; 3) looteperiood. Looteline periood algab pärast viljastumist sügoodi tekkimisega ja lõpeb sündimisega. 15. Millisteks periooditeks jaguneb lootejärgne periood? Perioodid: 1) vastsündinuperiood; 2) piimaperiood; 3) sugulise küpsemise periood; 4) täiskasvanuperiood; 5) vananemis ehk raukumisperiood. Vastsündinuperiood: kestab 2...3 nädalat, mil loom kohaneb väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade. Piimaperiood: põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Perioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega.
ära tundma oma ema (kes enamasti on esimene suurem objekt, kes nende juures viibib) ja vältima kõiki teisi, isegi väga sarnaseid objekte. Kui tundlikul perioodil on linnupoja lähedal mitu objekti, eelistab ta suuremaid ja silmatorkavamaid. 17. Imprintingu erinevad tüübid. Filiaalne imprinting õpitakse tundma ema. Suguline imprinting õpitakse tundma sugulisi partnereid. 18. Sotsiaalsete sidemete kujunemine imetajail. Ka imetaja noorloomal tekib aja jooksul tugev sotsiaalne side emaga. 19. S. Freudi "omakasupüüdliku armastuse" idee, selle paikapidavus. Kuna ema last imetab, on lapsel kasulik kiinduda just temasse. Seletus on liialt lihtsustatud. Ahvide katse (pehme ema külge klammerduti, mitte toitva külge). 20. Sünnipärasuse ja õppimise vahekord sotsiaalsete sidemete kujunemisel. Kokkuvõttes - nii nagu lindude, nii ka imetajate noorloomad on alguses vastuvõtlikud suurele hulgale erinevatele ärritajatele
on tähtis eristada siis, kui neid loomi kasutatakse liha tootmiseks. Piimalehmadeks kasvatatavatel vasikatel pole sünnimassil nii suurt tähtsust, sest ka väiksema sünnimassiga vasikatest on saadud häid piimalehmi. Vasikate liiga suur sünnimass (50-70 kg) ei ole hea, sest see põhjustab rasket sünnitust. Pullvasikad on harilikult suurema sünnimassiga. Vastsündinuperiood kestab 2...3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab kohanemine väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi-, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade, A- vitamiini ja globuliinidega, kutsub esile motoorseid ja sekretoorseid fuktsioone ning soodustab luude mineralisatsiooni. Piimaperioodil on noorlooma põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt
sugulise vermimise ajal võidakse ühtlasi õppida sigimispartneritena vältima oma lähisugulasi (et ära hoida lähisugulusristumisega kaasneda võivaid negatiivseid geneetilisi tagajärgi). Siin on lihtsaks vermimisreegliks, millest lähtutakse: “Kõik isendid, kes sarnanevad oma tunnuste poolest oluliselt neile, kellega koos ma üles kasvasin, on potentsiaalsed sugulased. Väldi nendega paarumist.” Noorlooma kiindumine emasse imetajail Ka imetaja noorloomal tekib aja jooksul tugev sotsiaalne side oma emaga. Omaaegne kuulus psühholoog Sigmund Freud (1856-1939) väitis, et selle aluseks on lihtsalt nn omakasupüüdlik armastus (“cupboard love”) – kuna ema last imetab, tasub tollel kiinduda just emasse. Hiljem H. Harlow’ poolt läbi viidud eksperimendid reesusmakaakidega näitasid, et selline seletus on liialt lihtsustatud. Kokkuvõttes, nii nagu lindude, nii ka imetajate noorloomad • on kohe peale
· vastsündinuperiood · piimaperiood · puberteedi e. sugulise küpsemise periood · täiskasvanuperiood · vananemis- e. raukumisperiood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Kuna põllumajandusloomade eluea pikkus on reguleeritud inimese poolt, siis jääb see tunduvalt lühemaks nende bioloogilisest elutsüklist. Vastsündinuperiood kestab sünnist 2...3 nädalani. Sel perioodil kujuneb noorloomal välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. Vastsündinu esimeseks söödaks on emapiim. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Sellist piima nimetatakse ternespiimaks ehk terneks. Globuliinide ja antikehade sisaldus ternespiimas väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti pärast sündi.
annaabi.ee 
