Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused.
Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt lahutavaid saateid ja uudiseid, mille abil saab teadvustada ülejäänud maailmast. Eesti noor on interneti kasutamise osas väga aktiivne, kuid kas noor mõistus saab enesele teadvustada ja läbi näha pealtnäha süütu võrgustiku pahed? Noored on arenevad ja vanuses 10-19 on nende jaoks üheks olulisemaks aspektiks nende avalik minapilt. See tagab neile kuuluvuse seltskonda, sõbrad ja tunde olla tahetud ja vajatud. Interneti
külaline jäi kodustele võõraks ta ju pisukese lapsena. Ei oma isa ega ema ta hellitada tihanud, ei lastekillas kilanud, vaid istus nõnda tõsisena, kui ununeks kõik ümbrus tal, ühtsoodu üksi akna all. Ta oli maatütarlaps, kes ei hoolinud vallatlemisest. Kui ta Oneginisse armus siis muutus ta julgemaks, sest muidu poleks ta julgenud sellist kirja Oneginile kirjutada. Pärast Onegini eemale põlgamist, muutus ta tagasi selliseks nagu ta oli nooreni. Ta "närbus". Aastate möödudes muutus ta süda kalgiks ning temast sai suurilma daam, ta oli keiserliku Neevalinna uus jumalanna. Ta abiellus teisega armastades siiski Oneginit. Olga Larina 1516aastane Tatjana õde. Täielik vastand oma õele, ta oli ilus ja sädelev kui kastetilk. Rõõmsameelne, energiline, armastas lõbustusi, nalja, tantsu. Oli noorest peast juba täielik seltskonna daam. Armastas Lenskit. Vladimir Lenski 17aastane Olga peigmees, kirjanik, luuletaja
on keskkond meie ümber ja milliseks võime kujuneda ka meie. Tehes noorsootööd mõistan antud ütlust üha enam. Loomulikult on probleeme ka täiesti korralikus perekonnas kasvnud noortel kuid erand kinnitab reeglit. 2 Oma töö algus aastatel ei suutnud ma mõista, kuidas raskete noortega koostööd teha. Nüüd üha enam olen hakanud mõistma, et kõige tähtsam üldse on jõuda nooreni. Vaja oleks, et noor laseks endale kedagi ligi, et noorsootöötaja võidaks usalduse, et meil endil oleks olemas teadmised kuidas seda kõike teha ja sealjuures igati abi vajavat noort toetada. Lugedes MIHUS artiklit jäin mõtistklema seal öeldu üle – noorele ei ole vaja üha uuesti öelda, et nende seaduserikkumised tingivad suuremaid karistusi või et narkootikumid on nende tervist kahjustavad, neile on seda korduvalt öeldud ja nad ei näe mingit põhjust neist loobumiseks
õppejõudu Robyn Broadbenti tsitaat „noorsootöötajate roll on tagada, et õigused, mida me ühiskonnaliikmetena kõik naudime, laieneksid reaalsuses ka noortele ja et noortega nende vanuse tõttu ei manipuleeritaks“. Noorel on õigus oma arvamusele, sõnavabadusele, aga pahatihti ei võeta noori kuulda. Neile antakse küll võimalus rääkida, kuid tihtipeale ei jõua nad sellega mitte kuskile. Noorsootöötajad on need, kes jõuavad läbi oma töö tihti kõige enam nooreni ning tema vajadusteni. Ja seeläbi on võimalus noorsootöötajal vajadusel noorte õiguste eest seista ja neid edendada. KASUTATUD ALLIKAD Eesti Vabariigi põhiseadus (2011). Riigiteataja I. 27.04.2011, 2. Haruoja, M. (2009). Inimõiguste õppevara. Tallinn: Lastekaitse Liit Inimõiguste Instituut Lapse õiguste konventsioon (1991). Riigiteataja II. 1996, 16, 56. Martinson, M. (2013). Noorsootöö noorte inimõiguste tagajana. Austraalia Noorsootöö seadus. (2010). Riigiteataja I
olema kooskõlas tööülesannete ja -tulemusega. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusest, korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused ning neil on kanda oluline roll kohaliku tasandi kultuurielu korraldamisel, kultuuriasutuste ülalpidamisel ja kultuuritegevuse toetamisel. (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 1) Ka Huvihariduse eest seisab kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks on arendada oma piirkonna noorsootööd nii, et see jõuaks iga piirkonna nooreni. Riigi ülesandeks on õigusliku raami loomine ning kohalike omavalitsuste toetamine. (Noorte valdkonna… 2020: 3 Iren Hansen 09.01.2021 7) Seega selgub, et kultuuriasutused jt (raamatukogud, muuseumid) kannavad endas kultuuri
jne. Vahetu suhtlemine : Vahetu infoteenindus on noore ja infospetsialisti omavaheline suhtlemine. Infoajastul ei tarvitse vahetuks suhtlemiseks keskusesse kohale minna spetsialistiga saab vestelda ka telefoni või interneti vahendusel (e-posti, MSN, Skype jms teel). Vahetut infoteenindust saab noor ette registreerimata. Suheldes noorega personaalselt, on võimalus panna nad kaasa mõtlema; nii jõuab info kõige otsesemalt nooreni. Vahetu suhtlemine kliendiga tagab usaldusväärsema keskkonna koostöö jaoks. Individuaalsel suhtlemisel saab kiiremini/täpsemini välja uurida kliendi vajadusi, et seejärel vastavat karjäärialast infot edastada. Keskusesse saabunud noorega tuleks koheselt kontakt saavutada; kirjalikult saabunud infopäringule peab standardi kohaselt vastama esimesel võimalusel ning mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Koostöö erinevate spetsialistidega on väga oluline
annaabi.ee 
