ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk kogemusi ja teadmisi. Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: Ohvitseridele- Vabariigi president Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik, selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid võivad olla kas majorid, kolonelleitnandid või kolonelid.
Kui mässajad kuulsid sõjakooli vallutamise läbikukkumisest, loobusid nad oma kaasvõitlejate vabastamisest ja põgenesid. Posti-telegraafimaja – kus ei olnud ka politseivalvet – hõivati, ja kolmveerand tunniks katkestati telefoniühendus. Alates kella 6:45 vallutasid valitsusvägede salgad soomusauto toetusel posti-telegraafimaja tagasi. Toompea võimuasutuste hõivamine nurjus täielikult. Balti jaam suudeti hõivata ent kell 8:15 jõudsid nooremallohvitseride koolist kohale kadetid, kes vallutasid jaama tagasi. Et takistada valitsusvägede Tallinna toomist, lasti õhku Vasula sild Tartu ja Tapa vahelisel raudteel ning hiljem Mustjõe sild Aegviidu lähedal Tapa–Tallinna raudteel. 1. detsembri hommikul kella 10:00 aegu oli mäss Tallinnas likvideeritud. Mässajate jälitamine kestis aga veel mitu päeva. Ka Pärnus koguti kokku 40 meheline mässajate salk, ent kui jõudsid kohale uudised Tallinnas
Pioneeri erialaõppe käigus antakse ajateenijatele esmalt baasteadmised ja oskused, mis tagavad pioneeriülesannete täitmise võimekuse üksikpioneeri tasemel. Õpetatakse miinide käsitsemist, lõhkamist B-kategooria minööri tasemel ja lahingdemineerimist. Samuti õpitakse pioneeritehnika kasutamist, välikindlustamist, tõkete rajamist, puitsildade rajamist ja jooksusildade paigaldamist. Lisaks pioneerierialale antakse ka jalaväelase ettevalmistust. Nooremallohvitseride baas- ja erialakoolitus toimub Pioneeripataljoni koosseisus olevas pioneerikoolis. Koolis antakse pioneerialast väljaõpet ka kaadrikaitseväelastele. Allüksuseõppe käigus õpitakse ja harjutatakse tegevust jao, rühma ning kompanii koosseisus. Toimuvad nii pioneeri- kui jalaväeteemalised koostööharjutused. Viiakse läbi ka lahinglaskmisi käsitulirelvadest jao ja rühma koosseisus. Ajateenistuse viimase paari kuu jooksul viibitakse peamiselt maastikul, kus
hooldama ja kasutama kõiki kaitseväes kasutusel olevaid raadiojaamu, telefoniaparaate ja kaableid. Esimesed 10 nädalat ajateenistusest moodustab sõduri baaskursus (SBK). Selle aja jooksul antakse äsja aega teenima tulnud noormeestele ettekujutus sellest, mida kujutab endast Kaitsevägi ja mida tähendab olla kaitseväelane - oma kodumaa kaitsja. Peale kahte ja poolt kuud teenistust valitakse välja parimad ja sobivamad kandidaadid sideeriala nooremallohvitseride kursusele (NAK). Peale NAK`i edukat lõpetamist saavad nad nooremseersandi auastme ja jätkavad teenistust jaoülemana. Kui erialased teadmised on omandatud, rakendatakse neid allüksuste kursustel, kus ka värsked jaoülemad saavad oma juhioskused proovile panna. Kursused kulmineeruvad suurõppusega "Kevadtorm". 6 Sportimine ja vaba aeg Teenistusest vaba aega võib veeta sõdurikodus, kus on võimalik vaadata televiisorit ning videofilme
kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Ajateenistuse väljaõpe jaguneb kursusteks. Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega – SBK (10 nädalat). Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus – NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus – NAEK (6–8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus – AJEBK. Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) – EK, siis jaokursus – JK, rühmakursus – RK ning kompaniikursus – KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga-
Riigikohtule *kohtunik- sõltumatu ametnik, kes juhatab kohtutööd (vastav haridus, ei tohi olla karistatud) *õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes kontrollib põhiseadusele vastavust *kaasistujad- kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õigusi omav krim. lahendav isik *bürokraatia- ametnikkond, kes tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega *NAK- nooremallohvitseride kursus *reservarmee- riigi kaitsejõudude põhijõu moodustavad reservis olevad sõjaliselt väljaõpetatud üksused *KAPO- Kaitsepolitsei (teabe kogumine & töötlemine)
protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata. 30.09.2012. a seisuga maksis Kaitseministeerium (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) töövõimetuspensioni 58le vigastatud kaitseväelasele kokku 246 600 eurot. Keskmine kaitseväelastele makstud töövõimetuspension oli eelmisel aastal 353 eurot kuus (bruto). Enim vigastada saanuid on reakoosseisu või nooremallohvitseride ametikohtadel teenivate kaitseväelaste seas. Kaitseväes kehtiva palgajuhendi järgi on nimetatud ametikohtade põhipalgaks keskmiselt 950 eurot kuus (bruto). Seega, lõhe palga ja vigastuse korral makstava töövõimetuspensioni vahel on mitmekordne. Töövõimetuspensioni makstakse püsiva töövõimetuse ajal, et kompenseerida töövõime kaotust, mille tõttu ei suuda isik teha oma kvalifikatsioonile ja väljaõppele vastavat tööd
Sõduri baaskursusele järgneb sõduri õpitut. Õppuse vältel antakse allüksu- erialakursus (EK), mille jooksul õpi- se väljaõppele ka hinnang. takse kaitseväe spetsialistidele (laskur, Sõduri baaskursuse läbimise ajal jäl- kuulipildur, tankitõrje granaadihei- gitakse kõiki ajateenijaid ning vali- tur, autojuht, sanitar-parameedik jt) takse nende seast sobivad kandidaa- vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuse did nooremallohvitseride kursusele pikkus sõltub eriala keerukusest, aga (NAK). Valiku aluseks on sotsiaalne üldjuhul on see kuus nädalat. sobivus, tugev tervis, juhiomadused ja Erialakursusele järgneb allüksuse kur- hea õpiedukus. sus (AÜK) keskmise pikkusega 17 nä- Nooremallohvitseride kursus kestab dalat. Õpitakse tegutsema jao, rühma, kuni 12 nädalat ja see jaguneb kaheks: kompanii ja pataljoni koosseisus. See allohvitseri baaskursus (6 nädalat) ja
annaabi.ee 
