omamoodi keel välja kujunenud ja kahte täpselt samasugust keelt ei ole olemas. Kuuldes paari lauset võib juba aimata mis keelega võib tegu olla. Igas keeles on midagi iseäralikku. Näiteks vene keel sisaldab palju kaashäälikuid. Kindlasti need eripärad mõjutavad kas natuke või palju ka keele õppimist. Kui vene rahvusest inimene räägib eesti keeles, siis tunneb väga kiiresti ära, et tegu pole eestlasega tänu aktsendile. Kehakeele abil on võimalik samuti inimestega suhelda. Noogutused, raputused, käega lehvitused ja nii edasi- need kõik on suureks abiks inimese mõistmisele. Erinevatel rahvastel on žestid eri tähendusega ja kui seda ei teata võib tekkida suur segadus. Näiteks Bulgaarias tähendab peaga noogutus eitust ja raputus nõustumist. See võib tekitada palju segadust näiteks turistide seas. Inimeste mõistmiseks on ka olemas märkide keel. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele
Esimesi sümptomeid on nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides teiste lastega ei mõista autistlik laps mängureegleid, ta ei saa aru teiste tunnetest ja sellest, kui teeb neile haiget. Ta võib teistega mängida nii, nagu too oleks mänguasi. Omaette mängiva lapse puhul võib märgata ühetaolisi liigutusi, näiteks pea noogutused, käega patsutamine jms. Autisti jaoks on väga oluline stabiilsus, keskkonna muutusi ja uusi situatsioone ta ei talu. Tema huvide ring on väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirimisel võib last tabada raevuhoog. Silmkontakti on sellise lapsega raske või isegi võimatu saada. Kõigil autistidel on kommunikatsioonihäire. Paljudel ei arene kõne või areneb vähesel määral. Kui kõne on arenenud,
õpiraskusi. (Autismist, 2014) Esimesed autismimärgid võivad esineda juba imikueas, näiteks ei talu laps pilkkontakti, tekivad omapärased näoilmed, ei soovi, et teda sülle võetakse jne. Kahjuks jäävad imikueas ilmnenud märgid tihtipeale tähelepanuta ning autismiga hakatakse neid seostama alles hiljem. Autismiga laps ei mõista teiste lastega mängides reelgeid ega tundeid. Tal võivad tekkida stereotüüpilised liigutused, näiteks käega patsutamine või pea noogutused. (Autism, 2014) 4 Joonis 1 (Probleemid ..., 2014) Rutiinilembus Tavainimestele igapäevased asjad võivad autistile tunduda väga ettearvamatud ja segadust tekitavad ning seetõttu eelistavad nad tihtipeale järgida kindlat rutiini, et ennast ette valmistada selleks, millega neil kokku puutuda tuleb. (Autismist, 2014) Stabiilsus on autistliku 5
inimesest kohe alguses paremuse poole. Tuleb mõelda sellele kuidas tervitada, kätt suruda või kas võtta ruumi sisenedes müts peast. Kõik see loob inimesest esmamuljet. (Daum 2013) 5 Kindlasti tuleb tunda huvi oma suhtlusparneri vastu juba algusest peale. Tuleb olla tähelepanelik, sõbralik ja hooliv oma vestlusparneri suhtes. Inimene peaks olema avatud ja tundma huvi uue tuttava vastu, kuna huvi puudust tajutakse teravalt. Noogutused, silmside, naeratus ja lähemale kummardumine räägivad seevastu huvist (Saareväli 2012). Daum'i (2013) arvates pole midagi ebamugavamat, kui rääkida kellegagi, kes sinu vastu tegelikult mingit huvi ei tunne ning sinu vastuseid ei kuulagi. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, millist infot võib leida inimene enda kohta internetist. Iga inimese online-maine peaks olema hoolitsetud. Peaaegu igaüks
· Korrastatum · Esteetiline- stiilist lähtuv R.Jakobsoni kommunikatsiooni mudeli järgi (teksti analüüsimisel kasutada seda): · Referentsiaalne funktsioon - Kontekst proloog, epiloog, seletab sündmust · Ekspressiivne funktsioon - Saatja räägib iseenda kohta · Apellatiivne funktsioon - Saaja+publik, teine tegelane. 2 saajat: mõjutab teda · Faatiline funktsioon - Kontakti loomine + säilitamine kõnetused, nimede nimetamised, noogutused · Metakeeleline funktsioon - Kood seletatakse mingeid sõnu, nähtuseid, mõisteid. Keel keele taga. · Poeetiline funktsioon - Teade poeetiline funktsioon Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelased omavad erinevat infot või vaatepunkte, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub: tegelaste arvust, tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust,
Mehed katkestavad naisi, segavad oma jutuga vahele. Seejuures katkestavad mehed rohkem naisi kui teisi mehi. Arvatakse, et selle taga on meeste arusaam, et kui nad räägivad nais(t)ega, siis tunnevad mehed, et neil on õigus rohkem rääkida – nad tunnevad, et on naistest üle. Naised annavad vestluses rohkem tagasisidet kui mehed. Tagasisidega näitavad nad seda, et nad kuulavad, nt mhmh, ja-jah, noogutused, naeratused, kulmu kortsutamine jne. Tagasisidega panevad naised rääkija rohkem rääkima, kuna rääkija tunneb end kindlalt, sest teda kuulatakse. Võib nt proovida anda eri koguses tagasisidet ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad. Kui on vähe tagasisidet, siis muutuvad rääkijad ebakindlaks, hakkavad kõhklema, jäävad vait, lõpetavad jutu kiiresti. Naised kasutavad rohkem täitesõnu, tingivat kõneviisi
KASSINI Ma arvan, et sa sündisid kaduvasse maailma. Nad kõik surevad niikuinii. Et sa neist varakult vabaned säästab ainult aega. Lõpuks su tunne murdub niikuinii. Või murdub selle tunne, kelle armastuse ajal sa sured. 42 IKE Nii see käib. KASSINI Ei, mulle ei meeldi need alandlikud noogutused paratamatuse ees. Inimesed rahulduvad viimaks ikka oma mälestustega. Oli küll ilus elu. Ei, Ike. Kui sa ei saa jääda sellega, kes su eksistentsi meeldivaks teeb, siis polegi vaja. Pole vaja demoversiooni kooselu õnnest. Sa elad pigem üksi, sinu vaade ilule on ainult sinu, sinu kurbus on ainult sinu ja sinu kadumine ei puuduta
Suure lumepalli(suur kätekaar ees ülevalt alla kokku) Lumememmele(veame silueti)teeme alguse(kükitame, põlvede haare) Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus,vertikaalringid) Kena lumepalli(käed üles sõrmesoengusse, ringis ümber pea) Lumememme keha(kõed eest vaheliti embuvad õlgu) Saame sellest teha(sama veelkord, teistpidi vaheliti) Veeretame palli(kordub..) Pisikese palli(käed ülal, ihud kaares koos) Lumememme pea(pea pihkude vahel) Tuleb sellest hea(käed pealaele, noogutused ette) Silmad, nina ,suu(joonistada), Kätte vana luud(käed rusikas eest kõrvale) Tore lumemees(rusikaga vastu rinda) Seisab meie ees(käed all, kummardus ette) PILVEDE TANTS Üks pilveke nii tilluke(käed üleval,pihud kaares koos, vaade üles) Ja teine hästi suur(kätega suur ring pea kohal) Neid siia-sinna pillutas(lainetus kätega) Täis lusti kevad tuul(väike hüpe kohal, käed üles laiali) Siis päike lahke emanda(kätega eest lai kaar taha alla, kerge kummardus)
annaabi.ee 
