Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsil tinti. Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevvnooda kasti otsa vväisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja sela olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega (kahe lati külge kinnitatud tugevast niidist noodalina) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast
-painduvus -venivus ja kokkutõmbumine -vastupidavus valgusele Katkepikkus (ühe meetri pikkuse niidi pikenemine kuni katkemiseni katketugevusega võrdse jõu rakendamisel on üks tavalisi näitajaid niitide võrdlemisel. Polüamiid (nailon), PA –see on peamine tooraine võrkmaterjalide valmistamiseks. Uppuv (erikaal on 1,14) materjal, mis sulab ca +200C juures. Ka madalamatel temperatuuridel võib nailoni kvaliteet muutuda, eelkõige küttekehade läheduses võib noodalina „käharduda“ ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Nailon on iseenesest värvitu (särav), kuid valguse murdumisest tingituna näivad värvimata mitmekeermelised niidid valgetena. Katkepikkus 35-40%. Upub, kõrge venivus, suur tõmbetugevus. Polüpropüleen, PP – eritihedus 0,91. Katkepikkus 15-20%. Ujub vees, odav ja sobib paeladeks/nöörideks. Ei sobi kasutamiseks veepinnal, kardab UV kiirgust. Polüetüleen, PE – eritihedus 0,95. Katkepikkus 25-30%. Ujub vees, hästi
Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsi tinti. Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevnooda ksti otsa välisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja seal olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega ( kahe lati 11 külge kinnitatud tugevast niidist noodalina ) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide
Võrgu- ja noodalinast püüniste puhul on oluline lina silmasuurus. Silmasuuruse mõõtmine toimub spetsiaalse mõõtekiilu abil, mis surutakse märja lina silma. Mõõtekiiluga mõõdetakse 20 ühes reas paiknevat silma ja arvutatakse aritmeetiline keskmine. Võrgu selektiivsus sõltub peamiselt võrgulina silmasuurusest. Võrgu silmasuuruse ja selektiivsuse seost iseloomustab varem kirjeldatud valem a = K1 • Lk Mõrrapüügi selektiivsuse määrab peamiselt püünise ehitamisel kasutatud noodalina silmasuurus.Püünise soetamisel/ehitamisel tasub silmas pidada, et kalapüügieeskirjas kehtivad kariaiale, juhtaiale ning mõrrapärale erinevad minimaalse silmasuuruse nõuded.Sarnaselt mõrdadele on kurnpüüniste ehitamisel oluliseks teguriks kasutatud noodalina silmasuurus. Nooda puhul erineb minimaalne lubatud silmasuurus päras ja tiibades. Seinnootadel kasutatakse ka lahtiselt rakendatud (silmad
Mehhaanilised vigastused. (soomuste kahjustamine, kui 8-10 % on soomust kadunud siis enam pikka aega ei ela ,stress ( piimhappe suurenemine maksas ). Ja see pole taastuv. See sõltub liigist,kala suurusest jne. Tursa isendite suremus on väike, kes väljuvad traalipärast. Selektiivsustarindid on kaasajal tehtud. Mitmete konstruktsioonidega. Restid . mida kasutatakse teatud nurga all ,kasvõi järjestikku mitu tk. Bakoma selektiivsus aken tursapüügil. Ruutu rakendatud noodalina ,traalnooda lõpu poole. Passiivsete püüniste puhul võib tekkida moment kus kala jääb nakkesse. 18. Kalapüügi reguleerimine ,,tehniliste meetmete" abil, näited. L4a..slaid kuni 29 Püüniste parameetrid, püünise ava, traaalimiskiirus, reguleeritakse püüniste asutustihedust.. seisevnoodad 600 m külgsuunas. Õngpüünistel on konksmõõt, püünistel silmasuurused. Passiivsete puhul õngejada pikkus, mitu võrku tohib olla. Veonootadel silmasuurus jällegi
15 Traalpüüki teostatakse Eestis peamiselt MRTK Baltika tüüpi ahtertraaleritega, mille keskmine vanus on 26 aastat. Need on suure amortisatsiooni tasemega ja madala efektiivsusega laevad. Seega püügireiside kulukus on suur ning see tekitab olukorra, kus püügile minnes on eesmärk saada ka võimalikult suur saak, et reis enda ära tasuks. Nende puuduste leevendamiseks on vanemat tüüpi traalid, kus püünismaterjaliks oli polüamiidkiust noodalina ja köied, suures osas välja vahetatud kombineeritud tehiskiust polüetüleenist ja polüpropüleenist traalidega. Tehiskiust traalide eelis on uppumatus ning neid on avarii korral kerge kajaloodiga üles leida. Samuti on neil väiksem eritakistus, mis peaks avaldama positiivset mõju laeva kütusekulule. Lisaks püüavad tursakvooti omavad ettevõtted ICEC alarajoonides 22- 24 Eestile eraldatud tursakvoot vahetada pisut lähemal asuva alarajoonide 25-32 tursakvoodi vastu. 3.3. Sadamad
annaabi.ee 
