kuni 8 korda 12 kuni 10 korda 6 ei külasta üldse 7 Kokku 69 Kui tihti külastate nädalas toidukauplust? 30 25 20 15 10 5 0 kuni 2 korda kuni 5 korda kuni 8 korda kuni 10 korda ei külasta üldse 35-40 üle 40 e 1001 üle 83kg m ülasta üldse Nominaaltunnuste jagunemine Millised toidupoe külastamisvõimalused Elukoht on Teie kodukandis? 1 2 1 1 2 1 Elukoht 1 2 Lõuna-Eesti 2 2 Põhja-Eesti 1 1 Välismaal 1 2 Kokku 1 1 1 2 1 2 1 1 1 2
Andmeanalüüsi netitest 1. Märgi keskmist tendentsi kirjeldavad arvnäitajad , mida on sisuliselt korrektne arvutada nominaaltunnuste korral? Mood, kus tunnusel on vähe erinevad väärtusid. 2. Pikkuse järgi kasvavalt reastatud koolipoiste reas näitab kolmas kvartal? Selle poisi pikkust, kellest vasemale jääb 75% kogureast selle poisi pikkust, kellest paremale jääb 25% kogu reast. 3. Mitu % andmetest jääb ülemise, alumise kvartiili vahele? 50% 4. Tudengite eksamitulemused olid järgmised: Mehed: 1 2 3 4 5 Naised: 11 22 33 44 55 Väited õiged:
Tulpdiagramm ja sektor-diagramm on mõeldud sagedustabeli graafiliseks illustreerimiseks.Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Aritmeetiline keskmine-variatsioonireas . sagedustabel- pidev tunnus *fi). Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju(Me). Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus(Mo).Nominaaltunnuste korral(rahvus,elukutse) leidakse keskmisena mood. Mediaani kasutatakse juhul, kui andmete hulgas on ekstremaalseid väärtusi, mis oluliselt mõjutavad keskväärtust. Mediaani pole mõtet leida nominaaltunnuse korral. Keskväärtust kasutatakse sageli, sest ta on aluseks teiste statistiliste näitajate määramiseks. Puudus-Arvutamise tulemusena saadud väärtus ei pruugi ise olla üks tunnuse väärtustest.
Küsimus 6 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Mitu protsenti andmetest jääb ülemise ja alumise kvartiili vahele? NB! Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus: Küsimus 7 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Märgi keskmist tendentsi kirjeldavad arvnäitaja(d), mida on sisuliselt korrektne arvutada nominaaltunnuste korral. Vali üks või enam: Mood, kui tunnusel on vähe erinevaid väärtuseid Mediaan Mitte ühtegi nimetatutest, kui on tegemist nominaaltunnusega, millel on palju erinevaid väärtuseid Aritmeetiline keskmine Küsimus 8 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised järgnevatest arvnäitajatest iseloomustavad keskmist tendentsi? Vali üks või enam: Kaalutud aritmeetiline keskmine Variatsioonikoefitsient Mediaan Mood
a) Väikese mahuga variatsioonrea korral? b) Sagedustabeliga määratud andmete korral? c) Pideva tunnuse korral? 16. Mis on mediaan? Kuidas leitakse mediaan. a) Variatsioonreast? b) Sagedustabelist? c) Pideva tunnuse korral? Mediaan arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. 17. Mis on mood? Millal kasutatakse keskmisena moodi? Mood tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Nominaaltunnuste korral (Nt rahvus, elukutse) leitakse keskmisena mood. 18. Millal kasutatakse mediaani, millal keskväärtust? Milles on nende karakteristikute eelised ja puudused? Mediaani kasutatakse siis, kui on eesmärgiks leida täpne andmete jaotuse keskpunkt, või kui andmete hulgas on ekstremaalseid väärtusi, mis mõjutavad oluliselt keskväärtust. Keskväärtust kasutatakse küllalt sageli, sest ta on aluseks teiste statistiliste näitajate määramisele. 19
Veeru protsendid: mitu % selle veeru inimestest kuulub ühte või teise ritta. Üldised protsendid: mitu % selle tabeli inimestest kuulub ühte või teise lahtrisse. 13) Hii-ruut-statistik, selle kasutamine seose uurimiseks risttabelis, Crameri V Tunnuste vahel on statistiline seos siis, kui ühe tunnuse käitumine sõltub teise tunnuse väärtustest. Näiteks kui inimese valimiseelistus sõltuks tema soost. Uurides seost nominaaltunnuste vahel võetakse appi risttabel. Seost risttabelis mõõdetakse hii- ruut-statistiku (c²-statistiku) abiga. Hii-ruut statistiku arvutamisel võrreldakse omavahel tegelikku tabelit ja seda tabelit, milles seost pole. Kui nende tabelite erinevus on suur, siis on ka hii-ruut-statistik suure väärtusega. Kui need tabelid on täpselt ühesugused, on hii-ruut-statistiku väärtuseks 0. Seega: leitakse, kui palju tegelik jaotus erineb hüpoteetilisest jaotusest.
milles seost pole. · Kui nende tabelite erinevus on suur, siis on ka hii-ruut-statistik suure väärtusega. · Kui need tabelid on täpselt ühesugused, on hii-ruut-statistiku väärtuseks 0. Seega: leitakse, kui palju tegelik jaotus erineb hüpoteetilisest jaotusest. · Tunnuste vahel on statistiline seos siis, kui ühe tunnuse käitumine sõltub teise tunnuse väärtustest. Näiteks kui inimese valimiseelistus sõltuks tema soost. · Uurides seost nominaaltunnuste vahel võetakse appi risttabel. · Seost risttabelis mõõdetakse hii-ruut-statistiku (c²-statistiku) abiga. Crameri V - Kui tunnused on sõltumatud, siis 0; tugevaim seos 1. · Saab kasutada sagedustabeli kuju ja kogumi suurust arvesse võtmata. 14) Hajuvusdiagramm ja korrelatsioonikordajad seose uurimiseks kahe arvtunnuse vahel. Spearmani korrelatsioonikordaja järjestustunnuste korral. Probleemid korrelatsioonikordajate kasutamisel.
Teeb otsusi üldkogumi kohta, kusjuures info allikaks on valim Sinu vastus on õige. Küsimus 24 Keskmine, mediaan ja mood – millal kasutada? Vale Hindepunkte Keskväärtus Nominaaltunnuste korral. 0.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Sümmeetrilise jaotuse korral. Mediaan Mood Asümmeetrilise jaotuse ehk vasakule või paremale kallutatud jaotuse korral. Küsimus 25 Millised väited käivad pildil esitatud jaotuse kohta? Õige
standardhälve aritmeetilisest keskmisest Variatsioonikoe tsient leitakse standardhälbe jagamisel keskväärtusega seega väljendab standardhälbe suhet keskväärtusesse. The correct answer is: standardhälve aritmeetilisest keskmisest Question 6 Märgi keskmist tendentsi kirjeldavad arvnäitaja(d), mida on sisuliselt korrektne arvutada nominaaltunnuste korral. Partially correct Mark 2.5 out of 5.0 Select one or more: Aritmeetiline keskmine Mood, kui tunnusel on vähe erinevaid väärtuseid Mediaan Mitte ühtegi nimetatutest, kui on tegemist nominaaltunnusega, millel on palju erinevaid väärtuseid
·Üldised protsendid: mitu % selle tabeli inimestest kuulub ühte või teise lahtrisse. 13) Hii-ruut-statistik, selle kasutamine seose uurimiseks risttabelis, Crameri V, milliste tunnuste puhul kasuatatakse hii-ruut statistikut. järjestus- ja nominaaltunnused ·Tunnuste vahel on statistiline seos siis, kui ühe tunnuse käitumine sõltub teise tunnuse väärtustest. Näiteks kui inimese valimiseelistus sõltuks tema soost. ·Uurides seost nominaaltunnuste vahel võetakse appi risttabel. ·Seost risttabelis mõõdetakse hii-ruut-statistiku (²-statistiku) abiga. Hii-ruut-statistiku idee: ·Kõrvutada reaalset (näiteks küsitluse tulemusena tekkinud) risttabelit sellise risttabeliga, mille saaksime kui tunnuste vahel ei oleks statistilist seost. Näiteks: milline näeks välja vastajate valimiseelistus siis, kui mehed ja naised ei pooldaks erinevaid kandidaate.
Järjestus Spearman, Kendall Spearman, Kendall Crameri V, Phi, kontingentsus koef. Nominaal - Crameri V, Phi, Crameri V, Phi, kontingentsus koef. kontingentsus koef. Nominaaltunnuste puhul saab valida Crameri V(m*n), Phi(2*2) ja kontingentsus koefitsiendi(m*m) vahel. Crameri V tuleb valida, kui sagedustabelid on ebasümmeetrilised ehk ühel tunnusel on rohkem väärtuseid kui teisel (näiteks abielulisel staatusel 5 gruppi, aga eluga rahulolul 3 gruppi). Phi sobib ainult 2x2 sagedustabeli puhul (N: mehed/naised ja töötab/ei tööta). Kontingentsus koefitsient sobib samuti ainult sümmeetriliste tabelite puhul (ükskõik, millise nxn puhul).
Monotoonset sõltuvuse tugevust ja suunda iseloomustajana on levinuim Spearmani astak-korrelatsioonikordaja, korrelatiivsele seosele Pearsoni ehk lineaarne korrelatsioonikordaja r. Regressioonanalüüs tegeleb tunnustevaheliste seoste funktsionaalse kirjeldamisega (ehk matemaatilise võrdusena kirja panemisega) ning selle seose täpsuse, kasulikkuse ja olulisuse hindamisega. 3.1. Statistiline sõltuvus Statistiline sõltuvus on kõige üldisem tunnustevaheline seos, mida kasutatakse eelkõige nominaaltunnuste korral. Seose olemasolu hindamiseks kasutatakse kahemõõtmelist sagedustabelit, mida vaatasime valimi graafilise kirjeldamise juures. Tunnustevahelise seose graafiliseks uurimiseks on mõistlik kasutada sagedustabelis üldisi ja tinglike osakaale, sel juhul nimetatakse tabelit jaotustabeliks. Kui tunnused on sõltumatud, siis peaksid suhtelised sagedused olema jaotunud üle ridade või veergude ühtlaselt ehk ridade suhtelised sagedused võrduma
analüüsi võtteid. Nende valik sõltub sellest, milliseid matemaatilisi teisendusi tohib ühe või teise skaala puhul kasutada. o Nominaalskaalal mõõtmine tugineb kõige vähemate kitsendustega reeglite arv- või muude väärtuste omistamisel. Ainus reegel on: ühele ja samale omaduste klassile (liigile) ei tohi omistada erisuguseid väärtusi, erinevatele klassidele ei tohi omistada üht ja sama väärtust. Nominaaltunnuste analüüsi võimalused piirduvad väärtuste esinemissageduse loendamisega, väärtuste võrdlemisega. Neid analüüsimeetodeid, kus väärtustele tuleb rakendada aritmeetilisi tehteid, ei saa nominaaltunnuste puhul kasutada. o Järjestusskaala aluseks on väärtuste järjestamine. Järjestusskaalal mõõdetud tunnustele (järjestustunnustele) võib rakendada mistahes tehet, mis ei muuda tunnuse
tunnustevahelise seose tüübile (sõltuvustehnikad ja sõltumatuse tehnikad) ja tunnuste tüübile. Tunnuseid jagatakse vastavalt nende tüübile arvtunnusteks ja nominaaltunnusteks. Arvtunnuste (meetriliste ehk kvantitatiivsete tunnuste) alla kuuluvad pidevad ja diskreetsed arvtunnused. Samuti võib arvtunnusena vaadelda järjestustunnust, kuid siin tuleb tähelepanelik olla skaalapunktide omavahelise kauguse (mittevõrdse skaala) suhtes. Nominaaltunnuste (kvalitatiivtunnuste) alla kuuluvad mittearvulised tunnused, mille väärtusvariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust. KVALITATIIVSED UURINGUD Peamised uuringumeetodid kvantitatiivuuringud ja kvalitatiivuuringute peamine erinevus seisneb selles, et kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning nad on kirjeldavad uuringud. Kvantitatiivsete uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik graafiliselt esitada või statistiliselt töödelda. Kvalitatiivuuringute
annaabi.ee 
