tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s)
tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s)
Ia ankruvool amprites (A) Ra ankrumähise takistus oomides () R ankrumähisega jadamisi ühendatud takistus oomides () k masinategur, sõltub masina ehitusest magnetvoog õhupilus, võrdeline ergutus vooluga Pöörlemiskiiruse reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab (tsentrifugaaljõud on võrdeline pöörlemiskiiruse ruuduga), toimub ergutusvoolu vähendamisega. TN nimipöördemoment võllil njuutonmeetrites (Nm) PN nimivõimsus (mootori võllil) vattides (W) N niminurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) nN nimipöörlemissagedus pööretes minutis (p/min)
Positiivseteks loetakse nende jõudude momente, mis püüavad pöörata keha kellaosuti liikumise suunas ehk päripäeva (joon. 11.2). Momentide reegel: liikumatu pöörlemisteljega keha on tasakaalus, kui kõigi kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa mis tahes pöörlemistelje suhtes on võrdne nulliga M1 + M2 + ... = 0. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse jõumomenti njuutonmeetrites (N*m). Joonis 11.2. Kangile mõjuvad jõud ja nende momendid. M2 = F2 *d2 > 0 ; M1 = - F1 *d1 < 0 . Tasakaalu korral M1 +M2 = 0 12. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Liikumine hõõrdejõu mõjul. Hõõrdumine on üks kehade vastastikmõju liike. See tekib kahe keha omavahelisel kokkupuutumisel. Kui keha liigub mööda pinda, siis mõjub kehale hõõrdejõuks, mis on suunalt vastupidine keha liigutava jõuga.
tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s)
jooksul 1 m/s võrra ehk annab sellele kiirenduse 1 m/S2 . Jõu mõõtmiseks võib kasutada vedrudünamomeetrit ehk vedrukaalu. 31.10.2011 7 Töö Tööd tehakse (füüsikalises mõttes) siis, kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud. Kui kehale mõjub kogu tee s ulatuses jääv jõud Fs, siis avaldub töö järgmiselt: A = Fss Tööd mõõdetakse njuutonmeetrites (N×m). Seda tööühikut nimetatakse dzauliks (1 J) 1N×m = 1 J. 31.10.2011 8 Töö Keha tõstmisel teeme tööd raskusjõu ületamiseks. Kui kehale kiirendust ei anta, võrdub tõstejõud oma suuruselt raskusjõuga: A = Fss = Frh = mgh S asemel on siin h, sest keha liigub üles; raskusjõud asendatud massi ja raskuskiirenduse g korrutisega.
annaabi.ee 
