laste esmaseks sotsialiseerijaks. Stabiilsete ja pikaajaliste peresuhete alus on abielu. Konservatiive iseloomustab vastuseis lahutustele; · Kogukond põhineb regionaalsel printsiibil, seob indiviide ja nende perekondi. Kristlikel demokraatidel on kogukond väga olulisel kohal, seevastu Thatcheri poliitika Suurbritannias oli pigem kohalikke omavalitsusi (kui kogukonna organisatoorseid vorme) nivelleeriv. Kogukond kui loomulik elukeskkond on tekitanud ka teatud väärtushinnanguid, mis on tuntud nn. ,,väikekogukondlike väärtustena", mida võib pidada Ameerika konservatismi pärisosaks, aga, mis on omased ka konservatismile laiemalt. Sellised väärtused on naturaalsus ehk mittetööstuslikkus, heategevus, sotsiaalne - moraalne pieteet, tagasihoidlikus, mõõdukus tasakaalukus, kokkuhoidlikus (eelkõige inimsuhete mõttes, aga ka
tarbida rohkem kui iial varem kõik se oli väga tore. Samas hakkas kostma hääli, et kõike seda saab endale lubada ainult keskklass ja rikkad, ning et heaolu peaks jõudma ka ülejäänutele. 1950. aastail märgati ka heaoluühiskonnas varitsevaid ohte. Näiteks leiti, et kodanikuks on saanud tarbija, kellega suurfirmad oma huvides manipuleerivad, ja et koos keskklassi ostuvõime ning tähtsuse tõusuga on välja kujunemas massikultuur. Reklaami tähtsus suurenesja selle nivelleeriv toime tugevnes 1950. ja 1960. aastail tõepoolest tunduvalt, eriti seda tänu televisiooni. Muidugi ei hakanud terve ühiskond iseenda vastu mässama, vaid seda tegi üks osa ühiskonnast, enamasti noored. Seda toimuvat nimetataksegi põlvkondade konfliktiks: noores heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündustunde jms. Eestis manifesteeris põlvkondade konflikti ilmselt kõige ilmekamalt Mati Undi romaan ,, Hüvasti, kollane kass!".
delikaatne suunamine. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Tihti võime koolides kohata olukorda, kus lapsed, kes on andekad, ei suuda või ei taha oma võimete kohaselt õppida. Alla võimete edasijõudmise põhjusi on mitmeid. Suuresti on see ka hinnangu küsimus hindajaks on siin kas õpetaja, lapsevanem või õpilane ise. Tuntud andekate nõustaja Sylvia Rimm on esile toonud järgmisi alasoorituse põhjusi: 1) kool mittestimuleeriv, nivelleeriv keskkond, loovuse pärssimine, liiga struktureeritud õpe, kaaslaste surve, konfliktid õpetajatega, tuvastamata õpiraskused, suutmatus toime tulla ebaõnnestumistega; 2) kodu ülehoolitsus, lastevaheline rivaliteet peres, liiga palju või liiga vähe tähelepanu, liigne surve, kodu halb suhtumine kooli.Üheks alasoorituse oluliseks põhjuseks hinnatakse ootuste ja motiveerituse erinevusi. Ootused võivad olla lapse enda omad või väljastpoolt tulevad, kuid nad
Novell polemiseerib Tolstoi romaaniga ,,Anna Karenina", sest ka see oli armulugu, mis poleks tohtinud olla. VI. Tehhovi varasemast loomingust jäid mulle meelde ,,Paks ja Peenike", kus ta mõistab hukka väikekodanlaste alandlikkuse. Naeruvääristatakse seisuste kummardamist, pugejalikkust. "Naer läbi pisarate" jääb kõlama ,,Rõõmus", kus Tsehhov naerab uhkuse ja kergemeelse rumaluse üle. VII. Tehhovi peamisteks teemadeks olid väikekodanlaste elu, arstid, armastus ja keskkonna nivelleeriv mõju Tema tegelaskonna moodustasid Väikekodanlased: "Jonõts" - Turkinid Arstid: "Vaenlased" - Kirilov Minule jäi Tsehhovi loomingust kõige rohkem meelde "Jonõts", sest seda lugesin ma vaimselt ettevalmistatult ja seal oli suhteliselt palju sündmusi (võrreldes teiste teostega) Tolstoi Lev Tolstoi elu
Poola Tuntuim ja avangardseim modernist oli Witold Gombrowicz (1904 – 1969). Teoseid: romaan „Ferdydurke“ (1937), mis esitab läbi keelemängude loo tagasi põhikoolipoisi rolli paisatud 30-aastasest mehest; näidend „Iwona, Burgundia printsess“ (Eestis lavastatud); hiljem Argentiinas paguluses loodud romaanid „Trans-Atlantik“, „Kosmos“ ja „Pornograafia“ (ei ole sisult pornograafiline) jätkavad „Ferdydurke“ groteskset laadi. Teemaks sageli ühiskonna nivelleeriv mõju isiksusele, formaalsed mallid, mis automatiseerivad käitumist, vajadus säilitada teatud nooruslik toorus, et loov säde ei kustuks. Kafka ja Prousti mõju. Stanisław Lem (1921 – 2006) – ulmekirjanik, kes paistab silma sügavasisuliste süžeede ja peenelt väljapeetud stiiliga. Czesław Miłosz (1911 – 2004) – lüürik ja esseist, emigreerus hiljem Ameerikasse, kirjutas peale poola keele ka inglise keeles. Sündis Leedus, tundis huvi Baltimaade kirjanduste vastu
Ala- sooritust (ingl k underachievement) on defineeritud kui lahknevust võime- Alasooritus on te (potentsiaali) ja tulemuste (saavutuse) vahel (Reis & McCoach, 2000). lahknevus võimete ja Suuresti on see ka hinnangu küsimus – hindajaks on kas õpetaja, lapse- tulemuste vahel. vanem või õpilane ise. Alasoorituse põhjuseid on terve hulk. Andekate nõustaja Silvia Rimm (1996) on nimetanud järgmisi: • koolikeskkonnas ilmnevad – mittestimuleeriv, nivelleeriv keskkond; loovuse pärssimine, vääralt rakendatud võistlus, liiga struktureeritud õpe, kaaslaste surve, konfliktid õpetajatega, tuvastamata õpiraskused, suutmatus toime tulla ebaõnnestumistega; • kodus – ülehoolitsus, pere laste vaheline rivaliteet, liiga palju või liiga vähe tähelepanu, liigne surve, kodu halb suhtumine kooli. McCoach ja Siegle (2003) on eri uuringute tulemusel leidnud, et andekate alasooritusel on mõni järgmistest põhjustest:
annaabi.ee 
