Kui jaamas on lugemid tehtud ja arvutused korras, siis nivelliir liigub järgmisse jaama. Teise punkti absoluutkõrguse arvutamiseks peavad olema teada lähtepunkti absoluutkõrgus, mõnikord on siiski on vaja ka sidepunktide kõrgused. Kui sidepunktide vahel on vaja nivelleerida veel täiendavaid punkte, siis neid nimetatakse vahepunktideks. Neile punktidele tehtud latilugemid kirjutatakse eraldi lahtrisse vahevaated. 4. Nivelliirid ja nivelleerimislatid - elevatsioonikruviga nivelliirid (kontaktvesiloodiga) - kompensaatornivelliirid (isehorisonteeruvad) - digitaalsed nivelliirid Nivelleerimislattide levinud pikkused 3 ja 4 m, materjaliks puit või alumiinium, võivad olla üheküljelised või kaheküljelised. Lattidele on kantud sentimeetrijaotised ja sentimeetrid on grupeeritud detsimeetrite kaupa ning iga detsimeetri kõrvale on kirjutatud tema number
2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi peenliigutuskruvi 4. Ümarvesilood 9. Limb horisontaalnurga mõõtmiseks 5. Okulaar ; niitristi teravustamine 10. Tõstekruvid 11. Alus Nivelleerimislatid 1035 0840 0557 1.1. Ülesanne Mõõta antud skeemi järgi lihtnivelleerimise teel punktide kõrgused, kui on teada reeperi kõrgus ( joonisel 2 punkt nr 1). Reeperi kõrgus HRp1= 10,000 m. 1- Reeper 2, 3, 4- aknalaua kõrgus
Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole. Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse vertikaalsed nivelleerimislatid, millelt võtsime lugemeid, vaadates pikksilmast sisse. Pikksilmast vaadates tuleb sihtpunkt paika panna keskmise niidi järgi ja selle järgi leida latilt neljakohaline number. Esimesed kaks numbrit saab suurelt trükitud väärtuselt, teised kaks tuleb lugeda latilt kriipsukestena. Kordame tegevust ning saame kirja panna nii tagasi- kui ka edasivaate, kus tagasivaade kujutab end esimesena mõõdetud punkti ehk reeperpunkti ehk teadaolevate väärtustega punkti
nivelleerimise polügoonide sisse. Kolmanda nivelleerimise käigus teostati lisaks põhikäikudele (mandril 6 ja saartel 2 polügooni) nivelleerimisi ka maapinna lokaalsete liikumiste uurimiseks geodünaamilistel polügoonidel (ca 550 km). 2. Milline oli nivelleerimise metoodika esimese kordusnivelleerimise perioodil? Nivelleerimisel kasutati optilise mikromeetriga täppisnivelliire Zwiss III ja Zeiss A. Lattideks olid 3- meetrised invarlindiga nivelleerimislatid. Nivelleerimisel nivelleeriti sidepunktide keskelt nn. ühildamise meetodil. Kaugus instrumendist latini oli 50 m ning see määrati kas mõõdulindi või trossi abil. Edasi- ja tagasikäikude lubatud vahe võis jääda ± 1,5 mm/km ning põhi- ja abiskaalade lugemite erinevus ei võinud ületada 0,4 mm. 3. Milline oli nivelleerimise metoodika teise ja kolmanda kordusnivelleerimise perioodil? Teise ja kolmanda nivelleerimise perioodil kasutati kõrgtäpseid loodnivelliire Zeiss A,
uurimisel. Viisid: 1) Geomeetriline ehk horisontaalkiirega (nivelliir) 2) Trigonomeetriline ehk kaldkiirega (elektrontahhümeeter) 3) Hüdrostaatiline 4) Baromeetriline (õhurõhu kaudu) 5) GPS- nivelleerimie Täpsuse järjestus: Alustades kõige täpsemast: 1) hüdrost. 2) geomeetr. 3) trigono. 4) GPS 5) baomeetr. Nivelliirid täpsuse järgi: 1) Kõrgtäpsed +/- 0,5 mm/km kohta 2) Täpsed +/- 3 mm/km 3) Tehnikad +/- 10 mm/km Nivelleerimislatid Ühepoolsed Kahepoolsed Digitaalsed Nivelliiride kontrollimine 1) Kompensaator peab töötama 2) Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega (keerata 180°) 3) Niitristiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. (vasak mõõt=parem mõõt) 4) Pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne Arvutused nivelleerimise väliraamatus
Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB Kuidas võrdub kõrguskasv liitnivelleerimisel? Liitnivelleerimisel võrdub kõrguskasv käigu üksikute kõrguskasvude summaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Mis on nivelleerimislatid? Nivelleerimislattidele kantud jaotistele toetudes on võimalik fikseerida latilt niitristi horisontaalniidi järgi nn latilugem. Kaasaegsed latid on ühepoolsed alglugemina OOOO. Kuidas teha latilugemeid? Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites-latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m. Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga?
kõrguskasv h1. Otsast nivelleerimisel seatakse instrument punkti B taha, umbes kolme meetri kaugusele latist B ja tehakse lugemid põhi- ja abiskaala järgi b2. Nüüd asetatakse latt punktile A, tehakse lugemid põhi- ja abiskaala järgi a2, mille järgi arvutatakse kõrguskasvud ja keskmine kõrguskasv h2. On ilmne, et peanõude viga võrdub väärtusega . Kui peanõude viga ületab 4 mm, siis tuleks seda justeerida. 55. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid Nivelleerimislatid valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist pikkusega 1,5; 3 või 4 ja paksusega 2-3 cm. Alumiiniumlatid koosnevad kas lihtsate lukustusseadmetega ühendatavatest või väljatõmmatavatest lülilistest lükandlattidest, kusjuures väljatõmmatavatest lülidest lükkandlattidest, kusjuures väljatõmmatud lülid on selles asendis lihtsalt lukustatavad. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi
tehakse lugemid põhi- ja abiskaala järgi b2. Nüüd asetatakse latt punktile A, tehakse lugemid põhi- ja abiskaala järgi a2, mille järgi arvutatakse kõrguskasvud ja keskmine kõrguskasv h2. On ilmne, et peanõude viga võrdub väärtusega 2 x =∆=h2−h 1 . Kui peanõude viga ületab 4 mm, siis tuleks seda justeerida. 52. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid Nivelleerimislatid valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist pikkusega 1,5; 3 või 4 ja paksusega 2-3 cm. Alumiiniumlatid koosnevad kas lihtsate lukustusseadmetega ühendatavatest või väljatõmmatavatest lülilistest lükandlattidest, kusjuures väljatõmmatavatest lülidest lükkandlattidest, kusjuures väljatõmmatud lülid on selles asendis lihtsalt lukustatavad. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga
Baromeetriline projekteerimise eeltööd GPS + geoidi mudel võrgud, topograafiline mõõdistamine 6. 6.1. Kuidas liigitatakse nivelliire ja kuidas nivelleerimislatte? Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5 mm/km) o Täpsed (±3 mm/km) o Tehnilised (±10 mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised Nivelleerimislatid (2 tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotistega o Koodjaotistega 6.2. Kuidas toimub nivelliiri ja nivelleerimislattide kontrollimine? Nivelliiri kontrollimine 4 nõude alusel: 1. nõue - ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega. o Kontrollimiseks pannakse nivelliir statiivile ja seatakse ühes asendis nivelliiri ümarvesiloodi mull alusetõste kruvide abil keskele
Punkti nr juurde ei kirjutata. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et kahe naaberpunkti vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet
Punkti nr juurde ei kirjutata. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et kahe naaberpunkti vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet.
Antud valemist arvutatakse kaldenurga v'' väärtus, arvestades, et Sa + Sb = S. Seejärel võrreldakse saadud tulemust lubatava väärtusega v lub. Sellele järgneb eespool kirjeldatud tegevus, peanõude justeerimine ja tulemust kontrollimine. Õige lugem kaugemalt latilt on eo = e2 -x. Õige lugemi võib arvutada ka valemiga eo = i - h AB, kus õige kõrguskasv h AB leitakse aritmeetilise keskmisena joone kahest erinevast otsast määratud kõrguskasvudest. 55. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid Nivelleerimislatid valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist pikkusega 1,5; 3 või 4 ja paksusega 2-3 cm. Latid võivad olla jäigad, kokkukäänatavad või kokkulükatavad. Täpsematel töödel kasutatakse jäiga konstruktsiooniga latte. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks.
võrdleme saadud tulemust kaldenurga lubatava väärtusega Vlub. Sellele järgneb vajadusel eespool kirjeldatud tegevus, peanõude justeerimine ja tulemuste kontrollimine. Õige lugem kaugemalt latilt on siin ilmselt e0 = e2 x, kui nivelliir oli viimati paigaldatud puntkis B. *Kompensaatoriga nivelliiride kontrollimine käib sarnaselt. 54. Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded tulemustele Vaata küsimust 53, neljas nõue. 55. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid - valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist - pikkusega 1,5; 3 või 4 m , paksusega 2 3 cm - jäigad (täpsematel töödel) , kokkuväänatavad või kokkulükatavad Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13 ...15 mm. Ühtlasi ei alga
annaabi.ee 
