18 Pindalade mehaaniline määramine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Kõrguste arvutamine Laboratoorne töö nr. 19 Lihtniveleerimine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Kompensaatornivelliiri Nikon AC-2s kontrollimine. I nõue: Ümarvesiloodi kontrollimine. Panime niveliiri statiivili ja tõste kruvide abil panime mulli keskele. Pärast pöörasime niveliiri 180 kraadi. Mull jäi keskele sllega on esimene nõue täidetud. II nõue: Niitristiku kontrollimine. Kuna meie niveleerimislattidel puudus vesilood tegime sell kontrollimist ripploodi abil. Viseerisime umbes 20m kaugusel olevale ripploodi niidile ja niitristiku vertikaalniit katuse täies ulatuses, sellega on teine nõue täidetud. III nõue: Pikksilma viseerimiskiiri kontrollimine
tasandatakse vajaduse korral kuni 10 cm paksuse liivakihiga. Kannvundamendile tehakse markeriga. Vundamendi talade montaaz: Vundamendi või sokli talade otsad toetatakse kannvundamendi otstele, paigaldatud tsementmördi kihile. Talad monteeritakse harilikult enne seinapaneelide paigaldust.Vundamendi või soklitalade alla tuleb asetada 2050 cm paksune kergkruusa kiht. Sammaste montaaz: Enne sammaste troppimist ja tõstmist peavad vundamendi kannude põhjad niveliiri abil olema rihitud rangelt ühele horisontaaltasapinnale. Enne sammaste troppimist tuleb nende külge kinnitada ka reelid ja vajadusel ka korv töölavad. Kuni 5 t sambaid võib tõsta ümber samba haaravate trossidega. Ümber samba haaramiseks kasutatakse universaaltroppi. Enne samba montaazi algust paigaldatakse kannu põhjale jäigast mördist või betoonist tasanduskiht mille sammas oma raskusega tihedaks muudab.
vibratsioon tulemusi ei rikuks. Ilm oli tuulevaikne ja asukoht valiti päikese eest varju. Alustati keskelt nivelleerimisega. Võtsin näidud juba praktikumides harjutatud eesmine must- tagumine punane-tagumine must-eesmine punane järjekorras. Paralleelselt näitude kirjutamisega käis ka arvutus. Seejärel korrati protseduuri otsast niveleerimisega ning tulemusena selgus, et nivelliir vajab justeerimist. Harjutamise mõttes kontrollisime ära ka praktikaettevõtte niveliiri, millega osutus kõik korras olevaks. Maa-ala geoaluse mõõdistamine Töövahendid: elektrontahhümeeter Trimble 3605 DR, nivelliir Ni025, 3m latt Sain proovida nii latipoisi ametit kui ka tahhümeetri taga töötamist. Prismaga maastiku iseloomulikke punkte määrata oli tunduvalt keerulisem ja insener-geodeedi abita oleks see üritus ilmselt esimesel üritamisel võssa jooksnud. Seevastu elektrontahhümeetri kasutamine ei nõua erilisi, et mitte öelda mingeid, erialaseid teadmisi.
sest muidu ei ole niveliirist minev sirge enam risti maapinnaga. Selleks et saada kõrguskav, peame me teadma ühe punkti kõrgust( olgu see siis kõrgema või madalama punkti kõrgus). Peame võtma tgasivaate ja edasivaate kõrgused latilt ja need omavahel lahutama, siis saame kõrguse muudu. Et mõõtmine oleks kindel, tehakse seda kaks korda, kui tein ekord muudetakse niveliiri kõrgust. 7. Plaan ja kaart. Mis on sarnasus, mis erinevus. Eesti baas- ja põhikaart. Kaart(suured moonutatud kujutised, mandrid jne) ja plaan(maapinna väiksete osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutised ) erinevad üksteisest mõõtkava, moonutuste ja sisu elementide poolest. Kaardid - mõõtkavas 1:10 000 (siit tuleb plaani üleminek kaardile) – 1:1 000 000 )
Vundamendi talade montaaz Vundamendi või sokli talade otsad toetatakse kannvundamendi otstele, paigaltatud tsementmördi kihile. Talad monteeritakse harilikult talad monteritakse vahetult enne seinapaneelide paigaldust. Vundamendi või soklitalade alla tuleb asetada 20-50 cm paksune kergkruusa kiht. Sammaste montaazi Enne sammaste troppimist ja tõstmist peavad vundamendi kannude põhjad niveliiri abil olema rihitud rangelt ühele horisontaaltasapinnale. Enne sammaste troppimist tuleb nende külge kinnitada ka reelid ja vajadusel ka korv töölavad. Kuni 5 t sambaid võib tõsta ümber samba haaravate trossidega. Ümber samba haaramiseks kasutatakse universaaltroppi. Enne samba montaazi algust paigaltatakse kannu põhjale jäigast mõrdist või betoonist tasnduskiht mille sammas oma raskusega tihedaks muudab. Ja
o Tehnilised (±10mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised · Niveleerimislatid (2tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotisega o Koodjaotisega Nivelliiri kontroll: 1. NÕUE. Ümarvesiloodi telg peab olema paraleelne nivelliiri põhiteljega. 2. NÕUE. Niitristiku keskmine niit peab olema risti niveliiri põhiteljega. 3. NÕUE (PEANÕUE). Pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (elevatsioonikruviga nivelliiril). Peale nivelliiri ümarvesiloodi järgi horisonteerimist peab viseerimiskiir olema horisontaalne (kompendaatornivelliiril). 4. NÕUE (ainult kompendaatorniveliiril). Kompensaator peab hoidma automaatselt kogu tööpiirkonna ulatuses viseerimiskiire rõhtasendis.
2. Niitristihorisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega. Eelnevaga seadsime instrumendi vertikaaltelje vertikaalseks. Kontrolliks võib võtta lugemi. Pikksilma liigutamisel peenliigutuskruviga paremale vasakule peab horisontaalniit jääma samale lugemile. Erinevuse korral parandatakse niitristi asendit raami pööramisega. 3. Viseerimistelg peab olema paraleelne silindrilise vesiloodi teljega ehk viseerimiskiir peab olema horisontaalne. NIVELIIRI PEANÕUE. Ranget paraleelsust on pea võimatu saavutada. Lubatakse mitteparaleelsust mis tähist nurgaga v, see on nurk vaatekiire ja horisontaaltasandi vahel. Kontroll toimub otsast ja keskelt nivelleerimisega. Esmalt teed keskelt niveleerimise ära ja siis otsast nivelleerimise ja nende erinevus näitabki kas peanõue on täidetud või ei. Tehnilisel nivelleerimisel 2x≤10 mm. Lubatavast suurem vahe siis tuleb justeerida.
Nüüd võrreldakse vesiloodi mulli kaldasendis saadud keskmiste kõrguskasvude h2 ... h5 erinevust vesiloodi mulli keskasendis saadud keskmise kõrguskasvuga h 1 , erinevus ei või ületada tehnilisel nivelleerimisel 5 mm, siis on nõue täidetud. Nivelleerimislati kontrollimine: Nivelleerimislatte on vaja kontrollida nii enne kui ka pärast välitöid. Latte kontrollitakse kameraalselt kontrolljoonlaua (Genfi joonlaud) või kompareeritud terasruleti abil ja väljas niveliiri abil. Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. (lk 45. pikem tekst kõige kohta). Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Väljas kontrollitakse ka lati vesiloodi, konstanti ja talla ristiolekut lati teljega. Lati vesiloodi kontrollitakse välitööde ajal iga päev enne mõõtmist. Lati tallatasandi ja telje ristiolekut kontrollitakse kord aastas enne välitöid.
igale " konnale" talla keskkohaga ja seejärel eesmise, tagumise, vasaku ja parema servaga. Erinevates asendites saadud lati lugemid tähistatakse lk, l1, l2, l3, l4. Need võivad erineda lati talla keskkoha järgi võetud lugemist lk tehnilisel nivelleerimisel 0,5 mm ja täpsel nivelleerimisel 0,3 mm võrra. 56. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas - vaata punkt 48? 1. "otsast" nivelleerimine: asetame ühte antud punkti paigaldatud statiivile niveliiri, teise vertikaalseslt lagi.. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latike ja niitritiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotside algavad nullist, siis on keskmise niidi lugem e võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti kohal. Olles mõõtnud sama latiga okulaari keskpunkti saabe kõrguskasvu. (h=i-e) 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks
annaabi.ee 
