ni või väljasaatmiseni moodustab dokumendiringluse. Kirja lahendamine: *vastuskir- jaga; *operatiivselt. Dokumentide registreerimise kohustus on sätestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes. Registreerimisele kuuluvad: *asutuses koostatud ja allkirjastatud õi- gusaktid; * protokollid; *aktid; *lepingud; *saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avalduse- d, märgukirjad, teabenõuded; *suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; *orga- nisatsiooni töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused. Dokument on registre- eritud, kui: *dokumendile on antud indeks; *tema kohta on dokumendiregistrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Regis- treerimisega: *haaratakse dok. süsteemi; *luuakse dok.-le seos teiste dok.-tega; *fikseer- itakse dok. saamise/väljasaatmise fakt; *võimaldatakse dok. leidmine liigi, numbri, kuu-
seda on organisatsioonikultuur, puhul sobivad - 2015 5. TEOORIATE KÕIGE OLULISEMAD PÕHIMÕTTED Tihti on organisatsioonides märgatav lõhe omaksvõetud väärtuste ja organisatsioon liikmete tegeliku käitumise vahel. Näiteks oma ametlikult omaksvõetud väärtuseks kuulutatud mees- konnatöö, aga tegelik hüvitus- ja edutamissüsteem soodustab hoopis töötajate omavahelist kon- kurentsi. Just sellised vasturääkivused viisidki Scheini mõttele, et tegelikult dikteerivad orga- nisatsiooni liikmete käitumist hoopis mingid sügavamad organisatsioonikultuuri tasemed - baa- sarusaamad. Need sügavad tasemed võivad olla ja võivad ka mitte olla kooskõlas väärtuste ja põhimõtetega, mis organisatsioon on omaks võtnud. Scheini hinnangul kujunevad väljendamata baasarusaamad organisatsiooni liidrite 13 uskumustest, arvamustest ja väärtustest. Kui liidrite väärtused ja uskumused on lahkuminevad organisatsiooni tegevuskeskkonna nõuetest, siis ku-
tänaseks välja kujunenud teatud üldaktsepteeritavad standardid, millele prokuratuur peab vastama, et täita talle pandud õigusriiklikku ülesannet. Kokkuvõtlikult tuleb tagada sellise riikliku süüdistuse süsteemi ole- masolu, mille raames kõrgetele ametialastele ja isikuomaduste nõudmistele vastavad prokurörid saaksid oma tööd teha õiglaselt ja erapooletult. Eesti prokuratuur üldiselt vastab nendele tingimustele. Riik on taganud toimiva riikliku süüdistuse orga- nisatsiooni olemasolu ja vajaliku sõltumatuse. Siiski tuleb veel jätkuvalt tegeleda teatud nüanssidega, mis mitte üksnes rahvusvahelisi standardeid, vaid ka Eesti enda kogemust arvestades vajavad edasiarendamist. Üheks selliseks on kindlasti prokuröride palgasüsteemi täpsem reguleerimine seaduse tasandil, teise prob- leemina võib välja tuua riigi peaprokuröri korduvalt ametisse nimetamise võimaluse.
Seetõttu on 1976. a õigekeelsussõnaraamatus tagasi võetud hulk 1960. a sõnaraamatus olnud mugandusi (mitte Liihtenstein, Slesvig-Holstein, Vürtemberg, Amasoonas, Naapoli, Niagaara, vaid Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württemberg, Amazonas, Napoli, Niagara). Viimastes õigekeelsussõnaraamatutes on kohanimevalimiku ees märkus: ,,Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (lati- nisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu." See annab keeletarvitajale kindlustunde: kui kasutada nime originaalkujul, on see igal juhul õige. 1983. a tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon otsuse ladinakirjaliste (või omaladinaga) maade ja nende pealinnade nimede kirjutamise kohta. Eestikeelseid ja mugandnimesid jäeti alles võimalikult vähe, eelkõige: 1
Organizational Behavior. Fifth Edition. McGraw-Hill Book Company, 1977, lk. 5) 186 Bratton, J., Gold, J. Human resource Management. McMilan, 1994, lk. 15-17; Stone, R. Human Resource Management. 3rd ed. John Wiley & Sons, 1998, lk.31 Organisatsioonikäitumine (OK) uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist orga-nisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele.187 Olulist rolli etendavad personali juhtimise arengus ka motiveerimist, mõjutamist ja eestvedamist käsitlevad teadlased ning postmodernistlikud teooriad, mida iseloomustab väärtuste, tõekspidamiste ja sotsiaalsete normide paljusus. Postmodernism väidab, et teadmised omandatakse kogemustest, millele omakorda avaldavad määravat mõju intuitsioon ja kultuur.
Motivatsioonisüsteemi loomisel tuleks arvestada ettevõtte strateegia, tegevusala, töö iseloomu, tööturul toimuva, organisatsioonikultuuri, palgasüsteemi, ettevõtte inantsolukorra, majandusliku edukuse, töötajate haridustaseme ja töötajaid esindava orga- nisatsiooni (ametiühingu) olemasolu või selle puudumisega. Tõsisest ja kiirest vajadusest muuda- tuste järele kõneleb lojaalsete ja motiveeritud töötajate lahkumine ettevõttest. On tehtud kindlaks, et inimesi saab ergutada senisest paremini töötama järgmiste vahenditega:
annaabi.ee 
