moodustasid mõnikord pikema tsükli, ning mängulaulud. Rahvapillid Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Pingipill, Jauram, Käristi, Parmupill, Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega, Trumm, Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill,
Lahutusele järgnev vanemate omavaheline võimuvõitlus võib anda lapsele võimaluse kõikidest piirangutest ja konfrontatsioonidest mööda libiseda. Materiaalse heaolu väga kiire lisandumine halvendab olukorda ilmselgelt. Ilusad riided, stiilsed spordivahendid või kõige uuemad arvutimängud ei tee tavalisest lapsest veel nartsissisti, kuid need ei aita ka üleliia palju kaasa ootamise raske kunsti õppimisele, kui kõike on võimalik saada ainult sõrmi nipsutades. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et nartsissismi areng avaldub oma mina erinevate aspektide, vajaduste, tunnete, võimete, oskuste ja omaduste enda valdusesse võtmise protsessis, mis algab lapsepõlves ja kestab läbi kogu elu. Areng liigub peaaegu täieliku abituse ja sõltuvuse seisundist kasvava iseseisvuse ja sõltumatuse poole. Täielikku iseseisvust või teistest inimestest sõltumatust ei saavutata aga kunagi inimene on alati teistest sõltuv
tagasi õpetajale). 2. LUULETUSE LUGEMINE LIIKUDES Väga põnev ülesanne luuletuste esitamiseks erinevate tegevuste kaudu. See ülesanne arendab nii õpilaste kognitiivseid võimeid kui ka luuletuse peast esitamist. Klass õpib pähe luuletuse. Pärast luuletuse selgeks õppimist jagab õpetaja tunnis õpilastele erinevad sedelid, millel on kirjutatud järgmised ülesanded: 1. Esita luuletus peast samal ajal plaksutades. 2. Esita luuletus peast samal ajal sõrmi nipsutades. 3. Esita luuletus peast seistes kord paremal jalal, kord vasakul jalal. 4. Esita luuletus peast samal ajal tantsides. 5. Esita luuletus peast, samal ajal keerutades. 6. Esita luuletus peast samal ajal lehvitades. 7. Esita luuletus peast samal ajal hüpates. 8. Esita luuletus peast samal ajal kükitades. Õpilaste ülesanne on täita töökorraldus, samas võivad nad olla loovad ja lisada liigutused oma äranägemise järgi. Jagasin sedelid nii, et ühe tegevusega luuletust
.. *Mulle praegast pähe turgatanu variant oleks selline; et kodinate vahel siiberdamise asemel võiks see kamp püüda kodinaid kokku korjata,- et kellel rohkem, see paar saab teiste üle irvitada voi niii... 9 Lauajalgpall Märkige laua lühemail külgedel kaks väravat. Kumbki mängija paigutab oma lauapoolele 11 nööpi, üks tumedad teine heledad. Keskringi asetatakse pall valge särginööp, mida püütakse vastase väravasse saata, nipsutades selle pihta oma nööpi. Mängijad nipsutavad kordamööda. Nööbid jäävad sinna, kuhu nad põrkasid. Selles minijalgpallis kehtivad samad reeglid, mis mänguväljakul. Palli külg- või otsajoone taha sattumist karistatakse küljesisseviske või nurgalöögiga. Kui ühe poole nööp puudutab vastase "pallita" nööpi, on see viga, mille eest antakse vabalöök või koguni 1 m karistuslöök. Mängitakse vaem kokkulepitud aja jooksul (näiteks 2 * 15 minutit). Lohesabajaht
Eesti rahvapillid on maarahva traditsioonis levinud pillid, mida enamasti valmistati kodus. Muistsed kohaliku päritoluga pillid: kannel, vilepillid, samuti naaberrahvastelt pärit ja siin kodunenud muusikariistad: viiul, lõõtspill. Kõrvuti viisipillidega mängiti ka rütmipille, milleks sobisid käepärased tarbeesemed ja tööriistad: luuavars, pink, saag. Samuti tunti ja kasutati kehapille: plaksutati käsi, trambiti jalgu, punnis põskedele sõrmedega nipsutades mängiti põsepilli. Mängiti tavaliselt üksi. Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. sajandil, kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehääli võimaldavad pillid viiul, külakannel ja lõõtspill. Pillimäng oli Eestis traditsiooniliselt meeste tegevus, alates 20. sajandist hakkasid pille (esmalt kannelt) mängima ka naised. 2.1. Keelpillid (kordofonid) Keelpillidel tekitavad heli pinguldatud keeled, mida tõmmatakse poognaga või näpistatakse
Iga "Telegraafi" number mängib tulega need pole minu sõnad, need on sõnad, mida kolmandas 49 osakonnas räägitakse ja mis otsaga minu juurde tagasi on jõudnud. Mu ajakiri võidakse valel kohal öeldud sõna pärast kinni panna (sõrmedega nipsutades) vaat nii, ja mind saadetakse Siberisse. SAZONOV: Kaua läheb, kuni järg meie kätte jõuab? KETSER: Ma arvan, et see sõltub kelnerist. (Sazonov paneb märkust arvesse võttes kaelarätiku taskusse.) SAZONOV: Käitun siis mõistlikult. OGARJOV: Me tegime need rätikud ise. POLEVOI: No loomulikult te tegite need ise, härra Ogarjov. OGARJOV: Kuulsite, mis juhtus? Viis meie kaaslast arreteeriti
Mängija võtab raami kitsa osa huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Helikõrgus sõltub suuõõne avardamisest või kitsendamisest. Seda pilli mängiti pulmades, kõrtsitubades ja laadaplatsil enamasti soolopillina. 10.5. Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega. Kui kammi vastu huuli surudes viisi ümiseda, hakkab paber või puuleht võnkuma. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene
annaabi.ee 
