“Kevade“ kuus possi olid üsna erinevad, võiks öelda, et Arno ja Toots olid vastanlikud tegelased.Arno oli „korralik“ ja ta oli valmis teisi aitama ning talle tähtsaks kohaks oli kodu, ta oli usin ja mõtlik poiss.Toots aga tegeles vempudega ja temas ei olnud tõsidust.Tõnisson oli paks ja ta põhiliseks tegevuseks oli söömineÜldiselt poisid konflikte ei kartnud ja läksid kambavaimuga kaasa.Tüdrukud olid rohkem pealtvaatajad kui ise asjade algatajad.Teele oli natuke nipsakas ja hoidis nina püsti, tema pikkad patsid tõid välja ta vallaltuse ja edevuse. Ilma nende tegelasteta poleks „Kevade“ olnud selline nagu seda teame.Köster, kes asju paika pani, õpetaja Laur, kes õpilastes sooja tunde tekitas, Toots, kes asjad üle võlli keeras, nipsakas, kena Teele ja ülejäänud huvitavad tegelased.Igaltühelt on võimalik midagi õppida ja tuua paralleele tänapäeva koolieluga, aeg oli teistsugune aga sellised inimesed on endiselt olemas.
Harry suudab alati, koos oma sõprade abiga lahendada Sigatüükas toimunud mõistatuse. 2) Ron Weasley- Punapäine, tedretäppidega puhtavereline võlur, argpükslik, kardab ämblikke, kadestab kohati Harryt, Harry parim sõber, pärist suurest ja vaesest perest. Väga ustav sõber, armunud Hermionesse. 3) Hermione Granger- Tema mõlemad vanemad on mugud. Ta on kohusetundlik, usin õppija, lugeja ja mõistatuste lahendaja, tihti kamandaja ja nipsakas, viib alati ettevõetu lõpule. Tundis suurt piinlikkust, kui oli end kogemata kassiks moondanud mitmemahlamöginaga. 4) Rubeus Hagrid- Sigatüüka metsavaht, poolhiiglane, armastab koletisi, lohesid, Harry/Ron'i/Hermione väga hea sõber, kes neid alati aitab ja usaldab. Ta on selline suur, tore, karvane sõber. Kasutab aegajalt salaja võlujõudu, vihmavarju sisse peidetud võlukepiga.
mõnda aega ja Jaak oli ka, aga mitte mingisuguse suure kuriteo eest. i) Jaagul polnud raskusi suhtlemisel ja ta sai kõigiga hästi läbi. Jaak oli jutukas. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Virve, tema pärast oli Riksil ja Jaagul mõnikord probleeme ja Virve mängis Jaagu elus suurt rolli. a) Virvel oli väike pea, väike ümarik, pisut õhetav nägu, peenike kael. Juuksetoon oli vaskse kumaga heleblond ja lokkis. Silmad olid suured. Võõrastega oli Virve nipsakas nagu ka Jaaguga esimesel korral rääkides. Virve oli viisakas ja kombekas nagu Jaak, aga ei rääkinud kuigi palju. Virve käis Riksi haiglas mitu korda vaatamas, see tähendab, et ta hoolis oma sõpradest palju. Kutsus Jaaku reisile kaasa, kuna Jaak oli talle oluline. b) Virve tunnetest oli raske aru saada, sest oli näha, et ta armastab Jaaku, aga samas suhtles väga palju Riksiga ja teose lõpus sõitis veel ära teisele maale
Seega saab väita, et iga klient ei ole kuningas, vaid et on nagu alati ka erandeid. Kliendi ja klienditeenindaja vahel peaks kehtima tõsiasi ,,kohtle inimesi nii nagu sa tahad, et sind koheldaks". Kui mina kliendina lähen poodi ja hakkan ilmaasjata oma paha tuju välja elama klienditeenindaja peal, siis oleks ju rumal loota, et sind koheldaks paremini kui sina just kohtlesid klienditeenindajat. Sama kehtib ka kliendi poolt vaadatuna, kui klienditeenindaja on nipsakas ja ebaviisakas, siis miks peaksin olema mina tema suhtes viisakas. Me ootame, et klienditeeninduses töötavad isikud, kes on heatahtlikud, profesionaalid, naeratavad, tunnevad hästi oma toodet/teenust ja mis kõige tähtsam, oskavad kliendiga suhelda. Kui nii nagu tõrvatilk rikub meepoti ära, on ka klienditeeninduses inimesi, kes rikuvad ära klienditeeninduse hea maine. Jaana Johanson
Kahjuks ei lubanud tüdruku isa tal Hansuga abielluda, sest mees oli mõisas kubjas. Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata. · Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Ta läks Räägu Liinale kosja, kuid tüdruk polnud nõus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. · Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule
sai sellest üle tänu reisile. · Veetis järgnevad aastad venna juures Koitjärvel (pärast Kaukaasiast tulekut) Haigusega käib kaasas see, et ei tohi väga pikalt istuda (vend tegi spetsiaalse kirjutamise puldi) · Pärast tuli elama Tallinna ja abiellus Käthega. · Tõmbus avalikust elust kõrvale peale seda -ei talunud seltskonda (öeldi, et Käthe oli suht selline nipsakas pole ime miks välja minna ei tahtnud ) · Abielust sündis kaks tütart (suvitasid Narva jõesuus endine kuurort pm.) · Suutis oma teostega end ära elatada. · Oskas õigel ajal surra II maailmasõda käis Looming: Alustas külarealistina Kasutas ära oma muljeid (mida ta sai maal elades). Pärast Kaukaasiat kirjutas impressionistlikke teoseid. · Alates 1920 aastates algab kõrgperiood = PSÜHHOLOOGILINE REALISM (tegevus
Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud varanduse leidsid nad siis, kui juhtusid kogemata Liinale peale. Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale. Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest
Oma vennale. Brede lastakse telegraafiliini hooldaja ametist järgmise aasta alguses lahti ning töökohta pakutakse Akselile, kes esialgu kahtleb, kas võtta vastutus enda kanda. · Eleseus valmistub linna tagasiminekuks, kuid insener peab tema koha koondama. Eleseus läks kõigest hoolimata linna tagasi, ametikohale, mida tal enam ei olnud. Hüvastijätuks külastasid nad koos vennaga Barbrot, kes Eleseuse vastu oli nipsakas ning Siivertit Akselile appi taret ehitama palus. · Kolmandal mihklikuu päeval kaob Barbro, kui Aksel ta viimaks jõe äärest põõsastest leiab, on naine üleni märg ning väidab, et laps sündis surnult. · Barbro käitub peale surnud lapse sündi Akseliga äärmiselt kärsitult. Ta süüdistab Akselit Brede perekonna peavarjuta ning teenistuseta jätmises, kuigi Aksel lubas talu ostes Bredel seal veel elada
Seega saab väita, et iga klient ei ole kuningas, vaid et on nagu alati ka erandeid. Kliendi ja klienditeenindaja vahel peaks kehtima tõsiasi – „kohtle inimesi nii nagu sa tahad, et sind koheldaks”. Kui mina kliendina lähen poodi ja hakkan ilmaasjata oma paha tuju välja elama klienditeenindaja peal, siis oleks ju rumal loota, et sind koheldaks paremini kui sina just kohtlesid klienditeenindajat. Sama kehtib ka kliendi poolt vaadatuna, kui klienditeenindaja on nipsakas ja ebaviisakas, siis miks peaksin olema mina tema suhtes viisakas. Me ootame, et klienditeeninduses töötavad isikud, kes on heatahtlikud, profesionaalid, naeratavad, tunnevad hästi oma toodet/teenust ja mis kõige tähtsam, oskavad kliendiga suhelda. Kui nii nagu tõrvatilk rikub meepoti ära, on ka klienditeeninduses inimesi, kes rikuvad ära klienditeeninduse hea maine. Klienditeenindaja töö on üks vaimselt raskemaid, seda kohe kindlasti, kuna
Rammu tuli aasta-aastalt juurde, mehemürakas. Nimetas endast väiksemaid könnideks. Armastas oma rammuga lõõpida. ,,Karuköhmis". Konkreetne. Ei hoolinud isa arvamisest kuigi palju. Tüdrukud olid nagu mesilased ta ümber.Ainus, kes talle ajuti pisut tuska tegi, oli Kassiaru Jaska üksik tütar Maali oma nurga kõige peenem ja rikkam tüdruk, õmbluskoolis käinud, purssis mõne sõna saksa keeltki, hüüti Kassiaru ,,mampsliks", ,,koeravasikas", nipsakas, edev. / Tema poja soontes voolaks nagu oma sünnikoha suhtes mingisugune võõras veri. Sinakashallid silmad 19. poeg Indrek sinakashallid silmad. Endassesüvenemine, mõtlikkus, tagasihoidlikkus. Välimusel ja sisemuselt Andrese emasse. armastas väga Mari. Mari oli tema poolt. Natuke memmekas. Omaette nokitseja. Kadus mõtetega nagu kuhugi teise ilma. Oli väga rahul uue koera Muskaga kuulas hästi sõna ja loomi hoidis, nagu oleks tal
kendades tähelepanu ülesandele või soovitud käitumisele: „Mina ei räägi sinuga sellisel viisil koostööle või hoopiski avastada, et mu õpilased on muutunud tõrksateks või isegi trotslikeks. ja ma ootan, et sina minuga ka nii ei räägiks.“ Sedasi võib öelda õpilasele, kelle hääletoon on 2., 3., ja 4. peatükis käsitletud oskused puutuvad konkreetselt tõhusasse õpetamisse, käitumis- ebaviisakas, nipsakas või üleolev. Sel hetkel on mõistlik anda õpilasele ka hoomamisaega, kui juhtimisse ja distsipliini. ta mossitades oma pinki läheb. Ma olen ka õppinud mitte esitama tegelikkusele ülemääraseid nõudmisi. Kui selline mossitamine ja turtsumine on õpilase käitumisele omane, võib kasu olla tunni-
annaabi.ee 
