linnriike · Selle vallutas hiljem Gilgames Sumerite usund · Jumalad olid Sumeri päritolu, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus · Jumalaid kujutati suguvõsana Sumeri tähtsamad jumalad ja jumalannad · An(Uruk)- taevajumal · Enlil( Nippur)- pea-, õhu- ja maajumal · Enki( Eridu)- vete- ja tarkusejumal · Nanna( Ur)- kuu-ja õitsengujumal · Inanna(Uruk)- armastuse-, ilujumalanna · Ninurta( Nippur)- sõja-, jahi-, kirjajumal · Ereskigal- allilma jumalanna · Nergal- katku-, nälja-, sõja-, allilmajumal Etana · Esimene teadaolev Sumeri valitseja oli Etana, kes elas u 2800 a eKr · Etana tähendab "karjane, kes tõusis üles taevasse ja vallutas kõik võõrad maad" · Hilisemas Vana-Babüloonia (XVIIIXVI saj eKr) on Etanat kujutatud müütilise kangelasena, kes kotka seljas taeva poole tõuseb
Samhat- rõõmupiiga, kes õpetas Enkidule inimese kombeid Ninsun- Gilgamesi ema, tark jumalanna; emapühvel Humbaba-väga tugev seedrimetsade valvur, Gilgames tapab ta koos Enkiduga Lugalbanda- Gilgamesi isa Utnapist- Surippaki linna kuningas, elas üle veeuputuse ja sai surematuse selle eest Siduri- jumalik kõrtsiemand, andis Gilgamesile õpetussõnu Ursnabi- Utnapisti laevnik, kes võttis Gilgamesi kaasa Utnapisti juurde Sõjajumal Ninurta- Ellili poeg, Madu- varastas Gilgamesilt surematuse õie ning jäi ise igavesti nooreks 10 küsimust ja vastust 1. Mida tähendab Mesopotaamia kreeka keeles? (Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist ala) 2. Millal valitses kuningas Gilgames Uruki linna? (Kuningas Gilgames valitses Uruki linna viistuhat aastat tagasi) 3. Mille pärast avaldasid Uruki linna mehed pahameelt ning küsisid jumalatelt abi?
Sumeritel ei olnud head ettekujutust surmajärgsest elust. Arvati, et surnuteriigis ootab inimesi ees rõõmutu ja sünge olemine. Usuti, et jumalad tasuvad headuse ja pahategude eest juba inimese eluajal. Sumerite jumalaid kujutati tihti kitse sarvedega kiivrite ja sauaga. Sumeritel oli taevajumal An (Uruk), Pea-,õhu ja maajumal Enlil, Ninlil kes oli peajumalanna, Enki oli tarkusejumal, Ur oli kuu ja viljakusejumal, Utu oli õiglusejumal, Inanna- armastusejumalanna, Ninurta oli sõja-karja- ja jahi jumal, Ereskigal ja Nergal valitsesid allilma. Usu alla kuulub ka see seik, et sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud, siis kasutati kuju, mis pärast kaeti tahke põleva ainega.
inimkultuuriga. Oli peamine inimeste looja, inimeste sõber. Ka õpetas inimesi, inimliku kutuuri, rituaalide isand. Seostati kultuuri, kirjatarkusega. Inimestele nõu andja. Oli ka oma iseloomult inimlik kaval, petlik, ebakindel. Tema tähtsaim linn Eridu. Jumalanna Nin hursag hursagi emand (kivirinnatis, mis maailma ümbritseb). Metsiku looduse, loomade kaitsja. Jumalik ema. Oli ka inimeste loomisel mängus. Toitis oma viljastava piimaga ka kuningaid. Oli Enliliga poeg, kelle nimi oli Ninurta (maa isand), kes oli põhiline jumalik kangelane, kes võitles erinevate koletistega. Paljude võitude tõttu ülendas Enlil teda endast kõrgemaks, Enlili "teisikuks". Oli ka oma ema, Nin hursagi jumalikule järjele tõstja. Ninurta oli võitnud koletist, kelle nimi oli Asag, kellega võideldes oli kujunenud hursag. Sai jagu ka paljudest teistest erinevatest elukatest, oli õige mitmete eepiliste poeemide peategelane. 3 taevast jumalust: Kuujumal Nanna e Sin. Peamine kultuskeskus oli Ur
ka viljakuse jumal (kui Apsu isand). Ka ehitaja (kanalite), seega tsivilisatsiooni tooja, ning sageli omistatakse talle legendides ka inimese loomist. Müütides annab ta inimestele head nõu. Peakolmiku taga on järgmine plejaad. Ninhursag (nin ema/ emand, hursag kivirinnatis, mäed, mis piiravad Mesopotaamiat põhja poolt, tsivilisatsiooni piir) oli emajumalanna, ka metsiku looduse kaitsja. Sünnituse kaitsja. Ninhursagi ja Enlili poeg oli Ninurta. Ninurta oli hursagi (mägede, kaitsva mäepiirde) looja. Ta purustas ähvardava kivisõjaväe ning lõi rusudest mäed ja annetas selle oma emale. Ninurta taltsutas erinevaid loomi. Seejärel on taevane kolmik. Utu (semiidi Samas) on päikesejumal, kes sõidab päikesekaarikus üle taeva ja näeb kõike ning on seetõttu ka jumalik kohtunik ja maapealse seaduse kaitsja. Loojunud päikesena on ta allilma kohtunik. Ta näeb ka tulevikku ning on ennustamisega seotud. Nanna (semiidi Sin) on kuujumal
Veeuputus Gilgamesi eeposes 3 at. alguses e.m.a tulid semiidi hõimud ehk akadlased? Kujunes välja esimene suur üle mesopotaamialine suurriik Sargon I - Akadi suurriigi looja Esimene Hiina impeeerium 3.at. e.m.a. Qin 221-207 eKr Sumer langes Akadi võimu alla. Akadlased oli semiidi rahvas, sumerite kohta ei teata siiamaani. Vetejumal Ea jäi oma nimega alles Juba sumeri ajal nimetati jumalaid planeetide nimedega: Päike Samas Kuu Sin Jupiter- Marduk Saturn Ninurta Merkuur Nabu Veenus Istar Marss- Nergal Usku taevakehade mõjudele inimese saatusesse Sumeritelt pärineb arvutussüssteem 60süsteem, 7päevane nädal, kuukalender Vanim astronoomia sumeri oma. Astronoomia tekkimine taevakehade liikumise järel taevavõlvil, leiti, millal teha põllumajandustöid. Pärineb see, et igal maisel asjal oma taevane teisik. Kõik ihaldasid surematust! Mesopotaamia uskumuste järgi surm surmajärgset elu ei kadestatud, hinged hõljuvad näljastena ringi
Kahel korral (13. saj kekpaiku ja 11. saj algul) alistasid nad ajutiselt ka Babüloonia. 11. sajandi keskpaiku riik nõrgenes, suurel määral seoses juba varem alanud aramealaste sissetungidega Mesopotaamiasse. Uus-Assüüria impeerium 934 609 Assüüria uus tõus leidis aset Assur-dan II ajal (934 912), kes taaskehtestas Assüüria kuningate vahepeal hääbunud hegemoonia Mesopotaamia põhjaoas ja selle ümbruses. Tema järeltulijad (Adad-ninnari II 911 891; Tukulti-Ninurta II 890 884) jätkasid edukaid retki naaberaladele, kujundades Assüüria tuumikalade ümber küllalt ulatusliku sõltlas- ja liitlasriikide vööndi. Assurnasirpal II (883 859) sõdis edukalt põhjapoolsetel mägialadel ja laiendas ülemvõimu Süüriasse ning Liibanoni, kus mitmed riigid, sealhulgas Foiniikia linnad, sõlmisid Assüüriaga liidusidemed. Rajas endale Assurist põhja poole uue residentsi Kalhu (Nimrud).
Tuule ja viljakuse kehastus. Tema on PEAjumal. Tema kultuskeskuseks Nippuri linn. Oli ka riikliku korralduse ja kuningate kaitsejumal. En ki/Ea- En lil-i poeg. Maaisand. Apsu- magedate veede ürgne lähtekoht. En Ki oli nende apsu-de valitseja. Selletõttu oli ta ka viljakuse jumal. Inimestele kultuuri ja maa viljakuse parandamist õpetav jumal . Kindlasti ka kaval ja petlik jumal- aitab inimkonda/inimest, kuid vüib ka üle kavaldada/petta inimest. Lisaks neile kolmele tähtsale oli veel: Ninurta- En Lili poeg. Jumalik Kangelane, kes müütides tegutses erinevate loomade/koletiste alistaja/taltsutajana. Rajas selle kivirinnatise, mis piirab seda mesopotaamia ala põhjapoolt Ninhursag – viljakusjumalanna. Ta ongi see kivirinnatis, Ninurta kinkis selle talle kui oma emale. Oli kiningatele tähtis jumal. Utu/Šamaš- Päikesejumal, tema näeb kõike, seetõttu oskab ka õogust mõista. On jumalate kohtunik , inimliku õigluse tagaja
· Enki ehk Ea- Eelmise poeg. Isand Maa. Kuni oli ta maaisand, oli ta sügavuste isand. Apsu- magedate vete ürgne lähtekoht, nende valitseja. Selgelt viljakuse jumal, õpetas inimestele kultuuri, st kuidas maad viljakaks muuta, kuidas jumalaid asutada. Ka inimlik viljakus. Hästi kaval ja petlik jumal, tihe seos inimkonnaga- aitab inimest, aga võib ka petta. Lisaks neile kolmele oli jumalik kangelane Enlili poeg Ninurta. Müütides tegutses looma ja koletiste taltsutajana. Lõi ka maailmakorralduse, kui sai jagu ürgkoletisest, paiskas ta tükid laiali ja lõi mäed nimega Hursagi vööndi. Maa kinkis ta oma emale, kes on viljakusjumalanna Ninhursag. Lisaks viljakusele oli seotud ka metsiku loodusega. Nö toitis oma piimaga kuningaid. Päikese nimi oli Utu Samas. Öösel on allilmas. Näeb kõike, seega oskab ka õigust mõista ja on jumalik kohtunik. Võib olla ka allilma kohtunik, kui seal viibib.
annaabi.ee 
