A.Kivirähk „Rehepapp“ 1. Millega teos algab? Teos algab sellega, kuidas sulane Jaan sõi mõisa sahvris seepi ja jäi sellest haigeks ning kuidas rehepapp ta sellsest välja aitas. 2. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Sest ta sõi seepi, 3. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Tema kratt oli tehtu lumest, ning ta kratt teadis palju rohkem kui teised kratid. 4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud mõisaga seotud inimesi. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit.
Villu peremeheks küsida, kuid niikaugele ei jõudnud ta oma plaanidega enne Pähklapüha, kus Villu juba poolenisti sant oli. Annat see ei huvitanud, et Villu pool pime ning parem käsi vähe vildakas oli. Anna pakkumine oli küll ahvatlev, kuid kahjuks Villu keeldus. Villu ei tahtnud olla Kõrbojale peremees, kes ei saa ise millegagi hakkama vaid käsutab koguaeg teisi. Ta ei tahtnud, et perenaine saaks endale sellise mehe. Tal oli enda pärast häbi. Villu otsustas, et ei suuda enam nimodi elada ning võttis endalt elu. Katku Villust jäid maha tema leinavad vanemad. Villul oli ka Eevi, kelle pärast ta üldse selle kaikaga jamama hakkas ning vangi sattus. Neil oli poeg, kelle nimeks oli samuti Villu. Nüüd mil Katku Villu surnud ja Eevi saunast välja visatud ei olnud neil kuskile minna. Kõrboja talu perenaine pakkus neile lahkelt oma abikäe. Ta võttis Eevi ja väikese Villu enda juurde elama ning väikesest Villus sai noor Kõrboja peremees.
pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitatakse tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis hõivatakse, aga ka järjest uusi merealasid- piiratakse tammisega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks- poldriteks. Nimodi kasav Hollandi maismaa pidevalt. Hollandi tasane maapind kerkib kagus Ardenni mäestiku suunas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui
hitler edasi tungida lõunast ja ära lõigata Punaarmee Bakuu naftavarudest.Edasi tungides jäi ette Stalinkraad. Saksa armee oli peaaegu Stalingraadi vallutamas kui Punaarmee suutis linnas oleval armeel ära lõidata tagala. Sakslastel oli võimalus piiramisrõngast vabaneda kuid Hitler ei lubanud seda teha ja lootis ikka, et suudab edasi tungida. Punaarmee suutis 10-26 jaanuaril jagada niigi ümberpiiratud Saksa armee kahte ossa. Sakslased suutsid nimodi veel vastu pidada veebruari alguseni. Stalingraadi lahing oli suur läbikukkumine Saksamaa jaoks ning tõi pöörde II maailmasõjas Sakslaste ida rindel. Leningradi blokaad(8.09.1941-27.01.1944) Leningraadi blokaad algas 8 septembril 1941 aastal.Saksa väed piirasid Leningraadi ümber ning röövisid linnainimestelt söögi ära. Kuna Nõugogude liit ei suutnud austada õigeaegselt linna evakueerimist jäid enamik elanikonnast blokaadi. Sakslased sulgesid ka kõik kaubateed
pilved. Pilved võiovad tekkida ka veel nii, et kui niiske õhk tõuseb ja jahtub ehk õletab mägesid või künkaid. 4.Lume teke Lumi tekib siis kui atmosfääri temperatruur on alla 0 C , kui veeaur kndenseerub olemasolevbatele jääkristallidele. Moodustades lumekristalli. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristalliid ja ajapikkiu muutuvad nad raskemaks kuni lõpuks nad langevad maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda ja nimodi moodustavad lumehelbed. Lund võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena ja lõrtsina. 5.Deformatsioon Deformatsiooni on kahte eri liiki üks neist on elastne ja teine plastne. Elastne materjaalil on võime taastada peale deformatsiooni oma keha algne kuju. Sellise võimalusega asjad on elastsed need millel se võime puudub on plastilised. Üheks elastsuse näiteks on lihtne tuua õhu pall kui ma puhun selle täis ja pigistan seda muudab se kuju aga kui ma lõpetan surve
Loomulikult pole see neile kerge harjuda teise kultuuri ja olemusega. Kindlasti on see neile raske. Pole ju kellelgi kerge harjuda erineva kultuuri ja unustada oma riik igaveseks. ,,Teiste araabia riikide ässitusel otsustasid palestiinlased osa territooriume juutidelt jõuga ära võtta." Kunagi ei tohiks midagi jõuga teha. Esiteks see pole ilus tegu ja see on väga väga kole niimodi end näidada. Palestiinlased näitavad end norga riigina kui nad nimodi käituvad kindlasti oleks saanud asjad lihtsamalt lahendada. 4. "Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna." Algul loomulikult ei suuda inimene kohandega, aga kõik on aja küsimus. Peame leppima
· kokkuhääldused = · rõhud ` Ei pea jälgima tempo, hääletooni, hääletugevuse muutusi. Sõnad · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ka vastab kirjakeele tüüphääldusele/normidele, kirjutatakse üles vastavalt kirjakeele ortograafiale; · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ei vasta kirjakeele hääldusviisile ja sõnad, millel kanooniline ortograafia puudub, kirjutatakse üles vastavalt hääldusele: sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa, müia jms; · võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult hääldusele: jes, jee, vau, hellou, stoori, sorri, thäts, hleb, markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada originaalkeele kirjapildi: laav ((love)); · g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt kirjapildile, st g, b, d abil; · h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune / obune; · võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või
enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid
ÜTLESID. PALUN ÜTLE SEE UUESTI!“ 2.3. Kui laps on lõpetanud, kiida teda („AITÄH! SA JUTUSTASID TOREDA LOO! MULLE MEELDIS SU JUTUKE!“ vm). Lülita diktofon välja. Lisa 4. Transkribeerimise juhend Tekstiloomeoskuse õpetamine 56 1. Alustuseks pane kirja kogu lindistatud tekst. Pane kõik sõnad kirja täpselt nii, nagu need on hääldatud (sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa). Võõrsõnad pane kirja samuti vastavalt nende hääldusele (jes, hellou, stoori), mittekirjakeelsed liitsõnad kirjuta kokku (onju, nojah, eksole). Üneemide märkimine: lühikesed ühekordse tähega e, a, ä ja pikad kahekordse tähega ja neile järgi venitusmärk aa:, ee:, ää: Köhatused märgi khm. Osalejate märkimine: katsealuse lapse repliikide ette osalejat ei märgita, testi läbiviija ütluste ette märgitakse suurtäht T, millele järgneb koolon (T:)
annaabi.ee 
