Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiate samaaegne väljalaskmine ja kasutamine ei ole lubatud. Kõikidele nimiväärtuseta aktsiatele vastab võrdne osa aktsiakapitalist. Ühele nimiväärtuseta aktsiale osaks langev aktsiakapitali osa (aktsia arvestuslik väärtus) määratakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne.
läbipaistvamad, et olla väikeaktsionäridele atraktiivsed. Lihtaktsiatega võõrkapitali kaasamise 7 miinuseks on kindlasti see, et mingi hetk tuleb sellele piir ette (kui omanikud tahavad hoida kontrolli ettevõtte üle kindlas huviringis). Seoses eurole üleminekuga Eestis tuli ka üks seadusemuudatud, mille kohaselt võivad aktsiaseltsid kasutusele võtta nimiväärtuseta aktsia. Selliste aktsiate abil saab muuta lihtsamaks ettevõtte kapitaliarvestuse, vältides edaspidi aktsionäridele ebavajalike ja sisutühjade murdarvude tarvitamist. Põhikirjas tuleb nimetada aktsiakapitali kõrval nimiväärtuseta aktsiate koguarv, samuti tuleb teha märge selle kohta, et aktsiaselts kasutab nimiväärtuseta aktsiaid. Nimiväärtuseta aktsia lubamine andis aktsiaseltsidele võimaluse eurole üle minna ilma aktsiakapitali muutmata või teha seda väga väikeses ulatuses
Aktsiaomand läheb alati üle pärijale. Aktsiaseltsi puhul pärijat välistada ei saa. Aktsiaid saab pantida, kui põhikirjas ei ole teisiti. Pandipidaja saab võtta küll aktsia tagatiseks, aga õigused üle ei lähe. Kui tahetakse muuta aktsia liike, siis seda saab muuta koosolekuga. Peab olema 4/5 poolthäältest. Kui muudetakse mingit liiki, siis selle aktsia omanikest 9/10 peab olema poolt. Aktsia võib olla kas nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Aktsiakapitali saab alati suuremaks teha ning selle otsuse peab vastu võtma üldkoosolek. Samuti saab aktsiakapitali vähendada. Vähendamiseks on erinevaid viise: · Tavaline vähendamine · Lihtsustatud vähendamine selle puhul ei tohi aktsinäridele teha väljamakseid (masta dividende) selle aasta jooksul, kui otsustati vähendada + 2 aasta jooksul pärast seda. 1.4 Hääleõigus Kui aktsial ei ole nimiväärtust, siis on kõikidel üks hääl
Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiate samaaegne väljalaskmine ja kasutamine ei ole lubatud. Kõikidele nimiväärtuseta aktsiatele vastab võrdne osa aktsiakapitalist. Ühele nimiväärtuseta aktsiale osaks langev aktsiakapitali osa (aktsia arvestuslik väärtus) määratakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne.
Audiitori andmed tuleb esitada äriregistrile. 19. Aktsiakapitali suuruse muutmine. Aktsiakapitali suurendamise viisid (ÄS § 338): Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse suurendamisega. Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta. Kui aktsiakapitali suurendatakse uute nimiväärtuseta aktsiate väljalaskmisega, tuleb aktsiate arvu suurendada võrdeliselt aktsiakapitali suurendamisega. Eelmises lauses sätestatud nõuet rikkudes välja lastud aktsiad on tühised. 20. Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine. Aktsiaselts lõpetatakse (ÄS § 364): üldkoosoleku otsusega; kohtulahendiga; aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisega; aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
Teda võib tagasi kutsuda igal ajal. Omanik võib teha seda igal ajal. Osakapitali vähendamine: peab teavitama võlausaldajaid. kui vähendatakse lihtsustatud korras, siis ei pea teavitama. See on lubatud ainult siis, kui kahjum on. Kahjumi katteks. AKTSIASELTS Nii palju aktsiaid kui tahad. Nimiväärtus kunagi ei muutu. Võib olla erinevaid liike aktsiaid. On nimiväärtusega aktsia nt 1 aktsia on 10 euri. Ja nimivöörtuseta ehk 10 alktsiat. Siis igale nimiväärtuseta aktsiale on vrdne osa aktsiakapitalist. Aktsiat ei saa jagada. Aktsiast tulenevaid igusi saab kasutada üldkoosolekul. Aktsiate märkimine tähendab aktsiakapitali suurenemist. Märkimine tähendab märkija üigus saada aktsia ja kohustus tasuda akstia eest. Aktsia märkimine ei kindlusta alati aktsia saamist. Aktsiad on nimelised aktsia kuulub alati kellegile, kindel omanik. Märgitud eesti väärtpaberi keskregistrisse. Aktsionäri surma korral läheb üle aktsia pärijale.
sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omanikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõppeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
Aktsia olemus on kujundatud selliseks, et teda oleks võimalik kergelt omandada ja võõrandada, soodustamaks aktsia käivet väärtpaberiturul. Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 kr, kusjuures enamikes riikides ei ole minimaalväärtust kehtestatud. Nimiväärtus on kõigest fiktsioon s.o väärtus, mis moodustub aktsiakapitali jaotamisel aktsiateks. Paljudes riikides on loobutud aktsia nimiväärtuse nõudest ning on lubatud välja lasta ka nimiväärtuseta aktsiaid (sama reeglistik saab olema ka Eestis lubatud seoses euro kasutuselevõtmisega). Väiksema kui 10-kroonise nimiväärtusega aktsia loetakse tühiseks, selle väljaandjad vastutavad väljaandmisest tekkinud kahju eest. Väljalaskjate all tuleb mõista isikuid, kes sellise väärtpaberi käibele lasid. Aktsia on jagamatu, kusjuures jagamatuse põhimõtte rikkumiseks ei peeta stock-split'i, so
annaabi.ee 
