Sulavkaitse on lihtsaim elektriseadmete kaitse kodus, mis katkestab vooluahelas voolu, kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse. Sulavkaitsme põhiosa on sular (kergesti sulavast materjalist traat), mille ristlõige on arvestatud täpselt teda läbivale nimivoolule. Sularid valmistatakse peamiselt tsingist või hõbedast. Sulavkaitsmed täidetakse kvartsliivaga nende tööomaduste parandamiseks. Sulavkaitsme korpuseid valmistatakse erineva suuruse ja kujuga vastavalt nimipingele ning nimivoolule. Sulavkaitsmeid valmistatakse kahte tüüpi: · Ühekordse kasutusega; · Lahtikäiva korpusega sulavkaitsmed, milledele toodetakse vahetatavaid sulareid. Lühise tekkides sulavkaitse kuumeneb ja sulab. Sulamisega katkestab kaitse voolu. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest-mida tugevam on vool, seda kiiremini sular põleb läbi. Sulari nimivool on vool, mida ta võib kestvalt taluda. Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja koju sulavkaitsme vool tõuseb
mitte midagi c) Missuguse soovituse annad Juhanile elektriseadmete kaasajastamisel? Säästlikumad hõõglambid, võimsam arvuti d) Missuguseid kahte tarvitit ei tohi üheaegselt vooluvõrku ühendada? Miks? Kohvimasinat ja pliiti ei tohi üheaegselt vooluvõrkku ühendada, sest nende võimsused on liiga suured ning kaitse ei peaks sellisele voolutugevusele vastu. c)) Mida näitab nimivõimsus? Nimivõimsus näitab elektriseadme võimsust nimipingel. d)Missugusele nimipingele peavad ostetavad elektritarvitid vastama? Need peavad vastama juhani poolt mõõdetud pingele, ehk 230voldile. g) Missugust juhtide ühendusviisi kasutatakse suvemajas? Juhtide rööpühendust. e)Kui palju peab Juhan maksma külmkapi kasutamise eest ööpäevas, kui 1kWh elektrienergia hinnaks arvestada 1,5 krooni? t=24h 1kwh 1,5kr N = 200w __ hind? A=N*t A= 20w * 24h = 4800wh = 4.8kw 1kwh 3 600 000J Siis 4,8kwh on 4,8 * 1,5 = 7.2kr
Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhul nimetatakse kaitseväikepinge trafoks, või mõnest muust ohutust toiteallikast. Enamasti kasutatakse 12V või 24V väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepinge trafo asuma kuivas kohas. Väikepingeseadmed võivad asuda ka niiskuse käes (väljas). Kaitseväikepinge trafo primaar- ja sekundaarmähised on teineteisest eraldatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga. Elektriseadme isolatsioonitase peab vastama suurimale nimipingele. Enamasti teostatakse kaitse standardite nõuetele vastavate vahendite kasutamisega. Isoleerimist võib teha ka paigaldustööde ajal, kuid sel juhul tuleb seda testida, et isolatsioonitase vastaks tehases toodetud standardile vastavale seadme isolatsioonitasemele. Isolatsioon peab olema kahjustamata ja seda peab olema võimalik eemaldada vaid purustamise teel. Isolatsioon peab taluma kasutusviisist ja kasutuskeskkonnast tulenevaid koormusid.
kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliühtlustus; *kordusmaandused ja peamaanduslatt; *0-klassi elektriseadmete kadu; *kindla värvtähisega kaitse- ja neutraaljuhid; *väikese ristlõikega ja seega ebatöökindlate alumiiniumjuhtidest loobumine; *rikkevoolu kaitselülitid lisakaitseks; üleminek nimipingele. LOENG 2 Madalpinge korral on kõige suurem elektrilöögi oht. Elektrilöögivastase kaitse põhireegel: *ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada; *puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all; * nõuded tagatud nii normaaloludes kui ka peale mingi üksikrikke teket. Elektrivoolu mõju inimesele: *termiline toime; *elektrolüütiline toime; *mehaaniline toime; *bioloogiline toime; *kaudsed kahjustused; *elektrikaar tekitab kahjustusi
1) efektiivse ekspluatatsiooniga / hooldusega odav võimalus 2) muutes süsteemi struktuuri või konstruktsiooni kallid meetmed 3) külmaakumulaatori kasutamine elektritarbimise tipuajal Puudused: Sõltub vastava allika olemasolust ehk nt siis kui päike paistab, siis saame ka seda energiat kasutada. Keerulised mehhanismid ning kallid tehnoloogiad. Aurul mõõtmine on probleem. 41. Miks asünkroonmootorit võib käivitada otse nimipingele lülitades, aga alalisvoolumootorit peab käivitama käivitustakisti abil? Sest alalisvoolumootori ankruahela takistus Ra on suhteliselt väike, siis ei tohi seisvat mootorit lülitada nimipingele U, kuna siis kujuneks ankruvool Ia =U / Ra lubamatult suureks. Voolu piiramiseks lülitatakse käivitamisel ankruga jadamisi käivitusreostaat, mille takistus on Rk siis on käivitamisel ankruvool Ia =U / (Ra + Rk). Et ankur hakkaks pöörlema, peab mootor
(näide autode põhjal) Eelised: keskkonda ei saastata heitgaasidega; sisepõlemismootorist suurem kasutegur; vaiksem mootor; elektriautosid ei pea käivitama; pidurdamisel on võimalik osa elektrienergiat taas akudesse laadida, kui kasutada mootorit elektrigeneraatorina. Puudused: akud on suure massiga; ühe laadimisega saab sõita keskmiselt 100 km; akude laadimine kestab kaua. 41. Miks asünkroonmootorit võib käivitada otse nimipingele lülitades, aga alalisvoolumootorit peab käivitama käivitustakisti abil? pruun õpik lk 278, 305 42. Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb? www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf sealt lk 119 (6) 43. Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist http://deepthought.ttu.ee/eta/AME0070 + pruun õpik lk 309 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda
Kondensaator tuleb valida arvutustes saadud tulemuste järgi. Oluline on, et tegelik pinge kondensaatorit ei ületaks kondensaatorile lubatud pinget või kasutusada kondensaatorite rööpühendust ja siis mahtuvused liituvad. Jadaühenduse puhul kui mõlemad mahtuvused on võrdsed on kogu mahtuvus pool ühe kondensaatori mahtuvusest. Arvestada tuleb jadaühenduse puhul seda, et pinge jaguneb vastavalt kondensaatori mahtuvusele mitte nimipingele. Võnkeringide puhul tuleb arvutada temperatuuri tegur. XL peab olema suurem kui XC Kondensaatoril ei tohi tekkida induktiivsust kõrgsagedus ahelates. Võib kasutada kondensaatorid mille nimipinge on kõrgem rakendatud pingest. Alaldi silufiltrisse tuleb valida elektrolüütkondensaatorid mille nimipinge ületab alaldi väljundpinget 25%, sest peale sisselülitamist rakendub normaalsest kürgem pinge. Liik Ris Tan tmax Kasutusala
AES 3640 Elektrijaotustehnika ja on neile täienduseks. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 5 1.2 Elektri ülekande ja jaotamise “põhitõed” Elektrivõrku määratletakse kui ehitiste ja seadmete kogumit elektriener- gia edastamiseks tootjatelt tarbijateni. Elektrivõrkudeks nimetatakse ka suurema võrgu osi näiteks vastavalt nimipingele, tarbijate iseloomule või mingile muule tunnusele. Elektrivõrkude kompleks ja vastastikune toime allub paljudele füüsika- seadustele. Nendest tuleneb rida “põhitõdesid”, millest lähtutakse elektri- varustussüsteemide planeerimisel ja projekteerimisel: 1. Majanduslikult ökonoomsem on edastada elektrienergiat kõrgel pin- gel. Mida kõrgem on pinge, seda madalam on kulu edastatava kilovatti kohta. 2. Mida kõrgem on pinge, seda suurem on elektriülekande edastusvõime,
Joonis 13A. Joonis 13B. Joonis 13C. Tühijooksu karakteristiku (joonis 13C) võib tinglikult jagada kolmeks piirkonnaks: I kiire tõusuga osa kõvera algul, kus masina magnetahel on küllastamata, kuna magnetiline induktsioon on siin väike; II kõvera "põlv", mis vastab magnetahela osalisele küllastumisele; III põlvest kõrgemal asuv aeglase tõusuga osa, kus magnetahel läheneb küllastumisele. Masina nimipingele vastav tööpunkt valitakse tavaliselt põlvel (näit punkt A). Kui tööpunkt valida kõvera algul (punkt B), siis masina pinge on ei ole püsiv, kuna väiksemgi ergutusvoolu muutus DI e kutsub esile suure emj muutuse De , mis on ebamugav tarbijale. Harva kasutatakse ka generaatoreid, kus tööpunkt on põlvest kõrgemal asuval osal (punkt C), kuna siin on piiratud pinge reguleerimisvõimalus (miks?). Eeliseks on aga emj suur stabiilsus.
· Kaugloetavad elektriarvestid · Võlglastega ja elektrivarastega tegelemine · Tehnilised meetmed · Elektriliinide ja trafode rekonstrueerimine või asendamine · Organisatsioonilised meetmed · Võrgu skeemi ja talitluse optimeerimine · Koormuste sümmetriseerimine · Tarbimise juhtimine · Pingenivoo reguleerimine 46. Mida määravad elektrivarustuse kvaliteedinõuded? · Võrgusagedus 50 Hz: · Toitepinge veab vastama nimipingele madalpingel on toitepinge 230V · Muud nõuded: värelustugevus (flikker), pingelohud, toitepinge asümmeetria, kõrgemate harmooniliste pinge 47. Mida määravad elektrivarustuse tarnekindluse nõuded? 48. Mille poolest erinevad elektrivarustuse kvaliteedinõuded tarnekindluse nõuetest? Milliste elektrivõrgu töökindlus- ja kvaliteedinõuetega on Eestis probleeme? 49. Selgita elektrisüsteemi sünkroonsuse mõistet. Milliste riikidega
lülitid sobivad võrgu ühendamiseks ja lahutamiseks koormuse all. Külgkäepidemega vinnak- ja ümberlüliteid kasutatakse jaotus- kilpides koormusvoolu lülitamiseks. Pakettlülitid on ette nähtud elektrimootorite sisse- ja väljalülitami- seks, samuti kuni 380 V elektriahelate lülitamiseks. Pakettlüliti koosneb üksikutest pakettidest, (sektsioonidest) mis on kinnitatud poltidega. Neid valmistatakse lahtise, kaitstud ning tihendatud (hermeetilise) ehitusviisiga nimipingele 220/380 V ning vooludele 6 6000 A (pakett- lüliti B, ümberlüliti ). Pakettlüliti üksikus paketis (sektsioonis) on fiiberseibide vahel võlliga ühendatud liikumatud kontaktid. Mitmesuguseid trummellüliteid ja ümberlüliteid kasutatakse samuti nagu vinnaklüliteid. Nad on: 1. reverseeritavad 2. mittereversiivsed, 3. kaitsmete suntimiseks või käivitamisel mootori mähiste tähest kolmnurka lülitamiseks.
annaabi.ee 
