Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nimimoment" - 10 õppematerjali

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1
9
doc

Kodune töö elektriajamites 3.3 ---3.3(1)

3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0 7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8. Käivitusmomendi kordsus k =2,0 9. Vääratusmomendi kordsus v =2,2 10. cos n 0,83 11. Nimimoment Tn=10,1 Nm 12. Sagedus 50 Hz 1.1 Leiame ideaalse tühijooksu punktid : Kuna rooto pöörleb magnetvälja pöörlemise kiirusel, siis libistus s=0 ja mootoori poolt arendatav elektromagneetiline moment on samuti: T 0 =0, kus (1) T0 - ideaalse tühijooksu moment, 2f1

Elektroonika → Elektriajamid
39 allalaadimist
ELEKTRIMOOTORI KONTROLLTÖÖ
10
pdf

ELEKTRIMOOTORI KONTROLLTÖÖ

( ) IL = I2 ( ) Ülesanne: P1N = (ruutjuur 3) x UN x IN x cosφ P2N = ωN x IN ω = 2nN [ ] n = [ ] ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( )   ( ) Tm = 2 x TN (kriitiline moment = ülekoormatavus x nimimoment) T=0 n = 1500 pööret/minutis Valemid:  Magnetvälja pöörlemiskiirus [ ] [ ] f1 – toitepinge sagedus p – pooluspaaride arv (tuleb vaadata skeemilt) (kui 6 täppi staatoril, siis p = 1 ja kui 12, siis p = 2) p 1 2 3 4 5 n1 3000 1500 1000 750 600  Elektromagneetilise jõu seadus:

Masinaehitus → Masinaelemendid
11 allalaadimist
Kodune töö nr 3---5 4 variant 8
2
doc

Kodune töö nr 3---5.4 variant 8

MTH312-8 6 725 25,0 0,49 74,0 24,0 165 422 1,25 Määrame ideaalse tühijooksu nurkkiiruse: o=1=2*f1/p => 2*50/4=78,5 rad/s Tühijooksul moment võrdub 0'ga ehk To=0 N*m Määrame nimitööpunkti kordinaadid: n=*nn/30 => *725/30=75,9 rad/s Tn=Pn/n => 6*103/75,9=79,1 N*m Arvume suhtelised tööpunktid: Suhteline niminurkkiirus n*=n/1 => 75,9/78,5=0,967 Suhteline tühijooksu nurkkiirus o*=o/1 => 78,5/78,5=1 Suhteline nimimoment Tn*=Tn/Tn => 79,1/79,1=1 Leiame staatilise momendi tingimusest Tst=0,85*Tn ja suhtelise staatilise momendi. Tst=0,85*Tn => 0,85*79,1=67,2 N*m Tst*=0,85*Tn* => 0,85*1=0,85 Tingimusest T2*=T2/Tn(1,1...1,2)Tst* saame arvutada T2, kui valime piiriks 1,2. T2* =T2/Tn(1,2)Tst* => T2=Tn(1,2*Tst*) => 79,1(1,2*0,85)=80,7 N*m Leiame suhtelise momendi T2*. T2*=T2/Tn => 80,7/79,1=1,02 Nüüd saame arvutada T1.Selleks tuleb leida alguses vääratuslibistus. sv=1-n/1 => 78,5-75,9/78,5=3,31*10-2

Elektroonika → Elektriajamid
29 allalaadimist
Elektrimasinad teooria küsimused-vastused 3
2
doc

Elektrimasinad teooria küsimused-vastused 3

Kas sünkroongeneraatori ergutusvoolu muutmisega saab muuta generaatori pinget? Saab üksikult töötava generaatori korral. Mille mõjul tekib sünkmasina õhupilu magnetväli? Rootori ja staatori mähiste voolu mõjul. Mis on sünkroonmasina ankrureaktsioon? Staatorimähise pinge mõju rootorimähise voolule. Sünkroonmasina ankrureaktsiooni tagajärjel tekib staatorimähises ankrureaktsiooni pinge. Sünkroonmasina vääratusmomendi avaldis pPmax/. Sünkroonmasina nimimoment on 0,9...1 vääratusmomenti. Millise koormuse iseloomu juures langeb üksiku sünkroongeneraatori pinge samal koormusvoolu suurusel kõige rohkem? Aktiiv-induktiivkoormus. Kuidas reguleerida üksiku sünkroongeneraatori sagedust? Generaatorit käivitada diiselmootori pöörete arvu muutmisega. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatort sageduse reguleerimine? ühe generaatori sagedust ei saagi eraldi reguleerida.

Elektroonika → Elektrimasinad
239 allalaadimist
Kodune2---3 4 variant 7
5
doc

Kodune2---3.4 variant 7

Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootori poolt arendatav moment on T0=0 Nurkkiiruse leiame valemiga 0=1=2f1/p , kus 0=1-nurkkiirus tühijooksul,rad/s f1-sagedus,Hz p-pooluspaaride arv 0=1=250/5 =62,8 rad/s 2.Nimitööpunkti saame valemitega Tn=Pn/n ja n=*nn/30 , kus Tn-nimimoment,N*m Pn-nimivõimsus,W 40KW=40*103 W nn-nimi pöörlemissagedus,p/min n-niminurkkiirus,rad/s n=*585/30=61,3 rad/s Tn=40*103/61,3=652 N*m 3.Leiame vääratuspunkti:Vääratusmomendi saame andmetest Tmax=Tv=4120 N*m Vääratusnurkkiiruse leiame valemiga v=1(1-sv) , kus sv-vääratuslibistus, mille omakorda leiame valemiga sv=sn(B+B²-1) , kus tegur B= B=v+g(v-1) ja g= g5sn ning sn=1-n/1 => sn=62,8-61,3/62,3=2,39*10-2 rad/s ,siis g=5*2,39*10-2=0,120 ja v=Tv/Tn => 4120/652=6,32 ,seega

Elektroonika → Elektriajamid
39 allalaadimist
ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED
31
doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

Mootori andmed: Pn = 22 kW, nn = 820 min-1, Un = 220 V, Ra = 0,09 , In = 110 A. Pöörlemissagedus 820/60 = 13,67. Elektromotoorjõu tegur 2 220 -110 0,09 CE = = 15,369 Vs. 13,67 Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus 220 n0 = =14,315 s-1. 15,369 Elektromagnetiline nimimoment on 15,369 M em = 110 = 269,1 Nm. 2 Pöörlemissagedus tehistunnusjoonel nimikoormusel ja ankruahelasse lülitatud lisatakistiga Rl on 269,1 (0,09 + 1,2) 2 n R1 = 15,315 - = 6,080 s-1. 15,369 2 Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus vähendatud pingel (180 V)

Elektroonika → Elektriajamid
57 allalaadimist
Elektrimasinad kodutööde arvutustabel
10
xls

Elektrimasinad kodutööde arvutustabel

I ln = = =1 Pinge Un 400 3Uncos nn 34000, 890,85 Võimsustegur cos 0,89 nimivool Iln 14,3097 kasutegur n 0,85 Pn Pn60 750060 pöör.kiirus nn 1440 mootori nimimoment Tn 49,7359 Tn= Wn = n 2 =144023, 14 n Leida In ; f2n=? aeg. sek 60 rootorvoolu sagedus f2n 0,05 Sn= s n -n n 1512-1440 = =0,

Elektroonika → Elektrimasinad
110 allalaadimist
Mootorite võrdlustöö
30
docx

Mootorite võrdlustöö

T  Tn  9,55 sn  A  T  g (T  1); Tn nn n0 kus ; ; g  5s n Teguri g andmeteks võib täpsemate andmete puudumiselt võtta . Tn- nimimoment, Tv- vääratusmoment, s-libistus Joonis 1. Asünkroonmootori loomulikud karakteristikud 1.4 Lühisrootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud I km I Ik   2 kl kt aIm kt Käivitusvool toitevõrgus - Un

Mehaanika → Mehhatroonikasüsteemid
13 allalaadimist
Elektriajamite üldkursus materjal eksamiks
17
doc

Elektriajamite üldkursus materjal eksamiks

Võttes R1=0 siis tegur g=0. R1 R g s v 1 ; s s ( A A 2 1) kus A g ( 1); T Tv ; R12 X k2 R2 v n T T Tn Pn n0 n n Tn 9,55 ; sn ; Teguri g andmeteks võib täpsemate andmete puudumiselt nn n0 võtta g 5s n Tn- nimimoment, Tv- vääratusmoment, s-libistus, 14. Lühisrootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud I km I Käivitusvool toitevõrgus - I k 2 kl Mootori näivtakistus käivitusel (lühitakistus) - kt aIm kt Un Zk 3I k 15. Asünkroonmootori sagedusreguleerimine 16. Elektrimootorite töötamine ühisel võllil 1 = 2 = . . . = i T = T1 + T2 + ... + Ti

Füüsika → Elektriõpetus
12 allalaadimist
Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

T/T ','n Vāāratusmoment T.", 5,0 4,0 an Käivitusmoment Tķ5iu an Nimiv'ool t,' jä xaivitusvoĮt tķ61u nimimoment Tn 1,0 U 0,5 1,0 Joonis I. I I. Reluktantsmootori kiiruse-r,o,rencli-tunnus.iocln Joonis l.l2. Neljapooļuselise reļuktantsmootori rootori ristlõikepind, millel on näha 4 radiaaļselt asetsevat su]ęfud uuret (a) ja staaįori maņetvooņ srtunavad siseuurded (b)

Elektroonika → Elektrotehnika ja elektroonika
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun