T 0 331 652 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 62,8 62,0 61,3 56,5 50,2 42,0 31,4 18,8 9,42 0 -6,28 -18,8 -31,4 6.Ehitame tehistunnusjoone lisatakistusega R2l,1=0,0385 Esiteks tuleb leida rootoriahela nimitakistus ilma lisatakistuseta R2, mille saame valemiga R2=sn(E2k/3*I2n) ,kus R2-rootoriahela takistus, sn-nimilibistus E2k-rootoriahela emj. ,V I2n-rootoriahela nimi vool,A Kandes andmed valemisse saame, et R2=0,0239(320/3*76)=0,0581 7.Edasi leiame tehistunnusjoone tööpunkti vastavad libistused valemiga st=sl(R2+R2l/R2) , kus st-meie otsitava tehistunnusjoone tööpunkti vastav libistus sl-loomuliku tunnusjoone vastav libistus R2l-lisatakisti takistus, 7.1 Tühijooksu libistus sl0=0 seega ka st0=0 7.2 Nimilibistus sn,l=0,0239 sn,t=0,0239(0,0581+0,0385/0,0581)=0,0397 7.3 Vääratuslibistus sv,l=0,331
Ülesanne 1L-5 Antud: Mootor 4A315S4Y3 Nimipinge 660V Võimsus 160kW Kasutegur 93,5%=0,935 käivitusvoolukordsus 1,9 Käivitusmomendikordsus 1 K 7 Käivitusvoolu tegur 0,85 cos 0,91 sin 0,415 Nimilibistus 0,02 Nimipöörlemissagedus 1500 p/min Lahendus: 1.Leiame nimivoolu = = =164A 2.Leiame loomuliku käivitusvoolu = *K = 165*7=11* A 3.Leiame loomulikule tunnusjoonele vastav lühisnäivtakistus. = = =0,332 4.Leiame lisatakisti takistuse väärtuse. = - Valemid aktiiv- ja reaktiivtakistused leidmiseks: = *
Tulemuseks on just selle jaama poolt lähetavate võnkumiste võimandemine raadiovastuvõtjas. Asünkroonmootor- vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus pole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Põhiosadeks on paigalseisev staator ja pöörlev rootor. Sünkroonnsel pöörlemisel on rootori ja stsstori väli üksteise suhtes paigal. Magnetvoog ei muutu ja induktsioonivool ei teki. Kiiruste erinevust nim libisemiseks. Standartse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurema nimilibistusega on väiksemad mootorid. Mootori reziimis töötamisel on standardmähise ülesandeks magnetvälja tekitamine. Nendel mootoritel on sõltuvalt variandist kaks, neli, kuus jne poolust. Valemid: i=Im*sin wt=Im*sin 2ft I=U/XC u=Um*sin wt=Um*sin 2ft R=w*L k=N1/N2=U1/U2=I2/I1 Xc=1/wC T=1/f Um=u*2
Magnetomotoorjõu pöörlemissagedus, kus p - on pooluspaaride arv . 60 × 1 1 = 60 × 50 1 = = 1000 -1 3 Ideaalse tühijooksu punkti koordinaadid, nurkkiirus; moment T=0. 2 × × 1 0 = 2 × × 50 0 = = 105 -1 3 Nimitööpunkti koordinaadid × = × 975 = = 102,1 -1 30 = 18500 = = 181,2 102,1 Mootori nimilibistus 1 - = 1 1000 - 975 = = 0,025 1000 Käivituspunkti koordinaadid = 0; = × = 1,2 × 181,2 = 217,44 Abisuuruse arvutamine - 1 = -1 2,0 - 1 = = 1,5 2,0 - 1 1,2 Vääratuslibistus + × = 1 + × 0,025 + 1,5 × 0,025 = = 0,183 1 + 1,5 × 0,025 Vääratuspunkti koordinaadid = 1 × 1 - = 105 × 1 - 0,183 = 85,785 -1 = ×
pöörlemiskiiruse 0 ja rootori pöörlemiskiiruse erinevuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet libistus. Libistus s on suhteline pöörlemiskiiruse muutus 0 n0 n s= = . 0 n0 Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A)
pöörlemiskiiruse 0 ja rootori pöörlemiskiiruse erinevuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet libistus. Libistus s on suhteline pöörlemiskiiruse muutus 0 n0 n s= = . 0 n0 Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A)
Tootja nimi Mootori tüüp, sarjanumber Nimivõimsus Pn Nimipinge ja mähiste lülitus Un Sünkroonkiirus (pooluste arv) n0 Nimilibistus sn Joonis 2.12. Lühisrootoriga asünkroonmootori Nimikasutegur hn skeemitähis ja mähiste tähistamine [21]. Nimivõimsustegur jn Asünkroonmootori ühendamine toiteallikaga 1. Tähtühendus Tähtühenduse korral on mootori mähised ühendatud nii, et kolme mähise lõpud on omavahel ühes punktis kokku ühendatud. Seda punkti nimetatakse nullpunktiks. Mähiste algused on ühendatud toitesüsteemiga. Tähtühendust
ASÜNKROONMOOTOR Libistus: Rootori nurkkiirus arvutatakse valemiga: : Asünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon Klossi valem: Kõige lihtsamaks asünkroonmootori mehaanilise tunnusjoone mudeliks on üldtuntud Klossi valem mis sisuliselt lähtub ainult vääratusmomendist ja sellele vastavast libistusest. Rootoriahela takistuse suurenemisel väheneb käivitusvool, suureneb käivitusmoment kuni vääratusmomendini, suurenevad vääratus- ja nimilibistus. Mootorimoment on võrdeline pinge ruuduga: M=U2 Mootori vool on võrdeline võrgupingega: Ir=U1 Asünkroonmootori mehaanilised tehistunnusjooned pinge muutmisel Asünkroonmootori suure käivitusvoolu tõttu tekib võrgus suur pingekadu, mis vähendab käivitatava mootori momenti ja võib häirida juba töötavate mootorite tööd. Voolutõugete vähendamiseks kasutatakse tähest kolmnurka ümberlülitamisega käivitust. Siis väheneb pinge
(2...8 %) Töökarakteristikud kujutavad endast staatorivoolu I, toitevõrgust tarbitava aktiivvõimsuse P1, rootori pöörlemiskiiruse n1, kasuteguri , võimsusteguri cos ja libistuse s sõltuvus kasulikust võimsusest mootorivõllil P2 22 Ülesanne Asünkroonmootori andmesildil on nimipöörlemiskiirus nn = 2880 p/min võrgu sagedusel 50 Hz. Määrata pooluspaaride arv p ja nimilibistus sn, Lahendust vaata vihikust! Ehitus · Faasirootoriga mootoris (slip ring rotor) muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti · Lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage) on enim kasutatud. Selle rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu Ehitus lühisrootoriga asünkroonmootor
k , w2 = 2 2 n 2 . 2 r M k ,k - M t ' 2 2 0,515 94,8 Ak 2 = 0,12 2 2 24,17 2 1 + = 2842 J 0,645 94,8 -11,8 Nimilibistus 25 - 24,17 sn = = 0,0332 . 25 Vääratuslibistus ( ) s v = 0,0332 2 + 2 2 -1 = 0,124 . Käivitusaeg 2 nJ 2 24,17 0,12 tk = = = 0,220 s. M k ,k - M t 94,8 -11,8 Vastulülituspidurdusel keskmine mootori moment M k + M s =2
Tootja nimi Mootori tüüp, sarjanumber Nimivõimsus Pn Nimipinge ja mähiste lülitus Un Sünkroonkiirus (pooluste arv) n0 Nimilibistus sn U2 V2 W2 Nimikasutegur n Asünkroonmasina Staatorimähiste Nimivõimsustegur n skeemitähis klemmide tähistus Joonis 5.5. Lühisrootoriga asünkroonmootori skeemitähis ja mähiste tähistamine [4] 5.3. Asünkroonmootori ühendamine toiteallikaga
pöörlemiskiiruse 0 ja rootori pöörlemiskiiruse erinevuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet libistus. Libistus s on suhteline pöörlemiskiiruse muutus 0 n0 n s= = . 0 n0 Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A)
annaabi.ee 
