Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos. Piimarasv: pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad 28. Veiste puhkelatrites pidamine Veiste puhke söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 23% kaldega. 29. Veiste lõastamata ja lõaspidamine Lõastamata pidamine Kui loomad saavad lauda teatud piirkonnas vabalt liikuda, siis on tegemist lõastamata ehk vabapidamisega
pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid. Esimesed limusiinid toodi Eestisse 1995. Aastal Hereford *Pärineb Lõuna- Inglismaalt Herefordi krahvkonnast. Teadlikku valikut hakati nende veistega tegema juba 17. Sajandil. On levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550...700 kg, pullid 800...1000 kg, kuid on suuremaid. Kohanevad erinevates kliimatingimustes. Head karjamaa- ja söödakasutajad. Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Lehmadel head emaomadused. Pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga.. Eestisse toodi 1978. aastal Sarolee *Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievre maakondadest. Tõuraamatu pidamist alustati 1842. Aastal. Sel ajal kasvatati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Alates 1920. aastast hakati tõugu täiustama lihatootmise suunas. Levinud peaaegu kogu maailmas. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulga. Kiirekasvuline, peetakse suurekasvuliseks- lehmad 700...950 kg, pullid 1200...1400 kg
põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad. Noored talumehed pidasid õigeks minna üle puhaslautadele. Lähtepositsioon 1940.a talud olid just jalgu alla saamas, 2000kg piimatoodang andis võimaluse võiekspordile välismaale; sisse oli ostetud täisväärtuslikku aretusmaterjali; rakendamisel olid mitmed uuenduslikud laudatööde tehnilised lahendused; ühistegevus veisepidajate vahel toimis.Võimuvahetus 1940-1944 toimus pidev võimuvahetus ja sõda laastas
kaladel ammoniaagimürgituse oht. Eesti põhjavee pH on 7,5, mis pärast aereerimist tõuseb 8,5ni ja seetõttu tuleb neutraliseerimiseks algul lisada vette soolhapet. Kui angerja juurdekasvu tõttu tõuseb kalade mass üle 75 kg/m3, siis langeb c. nende poolt väljahingatava süsihappegaasi mõjul pH alla 7 ja keskkonna reaktsiooni tuleb CaHCO3 lisamisega tõsta. Hapnikusisaldus on soovitav hoida 8 mg/l, kuigi angerjas talub hapnikusisaldust vahemikus 315 mg/l. Kasvandusse toodud klaasangerjaid söödetakse algul tursa marjaga. Kalade kasvades hakatakse neid söötma ka startersöödaga ja minnakse üle järjest suurema läbimõõduga söödale. Söödagraanulite suurus on vastavalt kala suurusele 4 KALAKASVATUSE ERIALA 0,43 mm
kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 11. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE. . Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust lehm rahutu. Heidab maha, tõuseb püsti, tammub jalalt-jalale. Häbemest eritub lima.. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita, kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda,siis kui on tegemist suure lootega. Abistamiseks tuleb pesta desinfits. käed ja sünnitusabinöörid. Nöörid aset. ümber vasika kämblaluude ja tõmmatakse kuni 4inimese jõuga. Tõmmata tohib ainult siis, kui lehm väitab (pressib). Tõmmatakse kordamööda kummastki jalast. Normaalselt välju loode eespikiasetuses (esijalad ees, pea nende peal). Kuni 5% esineb ka
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
