Tühjust kõnetav inimene Inimene on küttimise ja koriluse aegadest saadik tundnud nimetamatu teisitioleva kohalolu.Taevajõudude mõnikordne raevutsemine kohutas meie esiisasid. Samal ajal õpiti tundma aastaaegade vaheldumisest tingitud muutusi ja loodusrütme; ei saanud märkamata jääda, kuidas kõik olev ringlemisi liigub ja iseendale ruumi teeb. Elukeskkond oli mütologiseeritud ja ümbritsev elutu aineski hingestatud ja kaasa elav. Maapinna viljastava toime avastamine lõi viljakuskultuse, sellest ajast loodi ilmselt
Esindajad Becett, Ionesio, Genet, Adamov. Becett 1906-1989, Sündis Iirimaal, Dublinis. Pärast Trinity kolledi lõpetamist asus tööle Pariisi pedagoogilise ülikooli inglise keele õppejõuna. Omandas magistrikraadi, seejärel pühendus kirjandusloomingule. Jäi Pariisi elama. Oma luuletuste ja novellidega alustas inglise keeles, kuid tunnustuse saavutas prantsuse keelse romaanitriloogiaga ,,Molly" 1951, ,,Malone sureb" 1951 ja ,,Nimetamatu" 1953. Tema teatri debüüdiks oli ,,Godot'd oodates" veel: ,,Lõppmäng", ,,Krappi viimane lint", ,,Õnnelikud päevad", ,,Mäng". Tema hilisem looming koosneb lühinäidenditest ja kuuldemängudest ,,Tule ja mine", ,,Hingus", ,,Mitte mina", ,,Sammud". On kirjutanud sõnadetamimodraamad ,,Sõnadeta vaatemäng". Becett on üks filosoofilisemaid ja abstraktsemaid kaasaja kirjanikke. Piiras oma väljendusvahendeid, liikudes vaikuse poole
Oli Punase Risti vabatahtlik tõlk sõjaväehaiglas Normandias. Teenete eest vastupanuliikumises anti talle Prantsuse kõrge sõjaväeline autasu. Ilmusid romaan novellides ,,Pigem torked kui jalahoobid" ning romaan ,,Murphy". Kaks luulekogu. Kirjutas sõja-aaastatel põranda all olles romaani ,,Watt". Oma tähtsaimad teosed kirjutas Beckett vahetult sõjale järgnevail aastatel. Nendeks olid teadvuse voolu tehnikas teostatud romaanitriloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu", eelkõige aga näidendid ,,Eleutheria" ja ,,Godot'd oodates". Becketti tähelepanu kirjanikuna keskendus selleks ajaks inimeksistentsi sügavaimatele kihtidele. Sai Nobeli kirjanduspreemia. Becketti loomingut on ka mängitud Eesti teatris. · Eugène Ionesco (1912-1994) Sündis Rumeenias, oli näitekirjanik. Õppis rumeenia keelt ja romanistikat. Asus elama Prantsusmaale. Kirjutas kriitikat, autobiograafiaid "Märkmekilde", ,,Minev olevik olev minevik", romaane, lastejutte.
.. Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 21. Mis rahvusest oli Samuel Beckett? Mis keeltes lõi ta oma teosed? Nimetage kolm tema draama- 2 või proosateost. Beckett on rahvuselt iirlane. Ta kirjutas nii inglise kui prantsuse keeles. Tema loometee algas inglise keeles kirjutatud luuletuste ja novellidega, kuid tunnustuse tõid prantsuse keeles kirjutatud romaanitriloogia („Molloy”, „Malone sureb”, „Nimetamatu”) ja näidendid („Godot'd oodates”, „Lõppmäng”, „Krappi viimane lint”, „Õnnelikud päevad”, „Mäng”). Hiljem läks Beckett taas üle inglise keelele. 22. Nimetage kaks austerlase Hermann Brochi teost. Peateos „Vergiliuse surm“, romaanid „Kuutõbised”, „Süütud” 23. Nimetage kaks ameerika naiskirjanikku, kes seostuvad mõistetega „Lõuna gootika” ja „grotesk”. Nimetage kummaltki üks romaan.
Brechti ,,Svejk Teises maailmasõjas"(1944) on jaroslav Haseki kuulsa romaani draamavormis järg. Becht oli veel ka andekas lüüriline poeet.Samuel Beckett (1906-1989)-Iiri irjanik on 20.sajandi tähtsamaid prosaiste ja näitekirjanikke. Sündis Dublini lähistel , õppis Trinity College´is prantsuse ja itaalia filoloogiat. Algul ta töötas Belfastis ja siis Pariisis inglise keele õpetajana. Tema proosateostest saavutas laialdase tunnustuse romaanitrioloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu"(1951-1953). Kõik kolm kujutavad kummituslikke, üksildustundest kantud ning musta huumori ja sõnamänguga pikitud sisemonolooge. Becketti esimene näidend ,,Godot´d oodates" (1952) traagiline farss inimese jõuetusest ja viletsusest, mida püütakse leevendada pettelootusega mingile väljastpoolt tulevale abile. Näidend ,,Lõppmäng" (1957) käsitleb surma teemat. Monodraama ,,Krappi viimane lint" (1959)
Tunne, et kogu maailm sind rusub, tekitab ängi, kuid alles ängi läbi tunnetades jõuab inimene tundmisele oma vabadusest. Samuel Beckett (1906 – 1989) – rahvuselt iirlane, kirjutas nii inglise kui prantsuse keeles. Peale näitekirjaniku („Godot’d oodates“, „Lõppmäng“, „Õnnelikud päevad“, „Krappi viimane lint“) paistis silma ka romaanidega. Prantsuskeelne romaanitriloogia 1950. aastatest: „Molloy“, „Malone sureb“, „Nimetamatu“. Vahel näiliselt lausa lobanarratiivi taga on pidev otsing mõtlemise, seega ka olemise tähenduse järele (Descartes’i filosoofia mõju), inimteadvus kui alaline tekstiloome. Nouveau roman (uus romaan) – suund prantsuse kirjanduses, algas 1950. aastate teisel poolel ja vältas umbkaudu 1980. aastateni. Iseloomulik taotlus ületada kirjandusliku subjekti (jutustaja, tegelasest indiviidi) nähtus objektiveeritud ja samas teadlikult tinglikes kirjeldustes. Keele representatiivsus
Dennetti kriitika. Dennett: ka vitalist võib küsida raske küsimuse, olles seletanud ära kõik eluga seotud funktsioonid: “miks kaasneb nende funktsioonide sooritamisega elu?” Dennetti järgi on just teadvusega seotud funktsioonid see, mis muudab teadvuse probleemi meile nii mõistatuslikuks. Kui funktsioonid eemaldada, siis ei jäägi midagi järele. Funktsioonid. “…mu rõõm mõnede asjade üle ja jahmatus teiste üle, mu tähelepanu hajumine ja koondumine, mu eelaimduse nimetamatu süvenev tunne ning mu lustlik hoolimatus mõnede tajumuslike detailide suhtes, mu kinnismõtted ja hooletusvead, mu võime manada esile kujutluspilte, mu võimetus hoida teadvuses korraga mitut asja, mu võime olla pisarateni liigutatud kalli inimese surma ereda meenutuse peale, mu võimetus tabada ennast nende sõnade moodustamiselt, mis ma mõnikord endale ütlen ja nii edasi.” “Need on kõik “pelgalt funktsioonide sooritused” või funktsioonide sooritamise erinevate keerukate
annaabi.ee 
