muutumine. Vastavalt tolleaegsele seadusele oli ametlikult perekonnanime muutmine küllaltki keeruline ja kulukas ettevõtmine ja kuulus vastavalt Vene riigi seadustele keisri pädevusse(Must 2000 57,58). Kuid mitteametlikult muutusid vastselt saadud priinimed mitmetel põhjustel. Kuna tol ajal mindi vanalt kirjaviisilt üle uuele ja enamasti olid nimede üleskirjutajateks sakslased, siis tekitas nimede kirjapilt mõningaid probleeme. Arvukalt esines uute ja vanade nimekujude samaaegset kasutamist sama suguvõsa eri harudes. Keeruline oli olukord ka täpitähtede, eriti aga "õ" tähega. Nimi Nõmm võis esineda kujul Namm, Nemm, Nimm, Noemm, Nömm, lisaks veel variandid ühe "m"-ga(Kurro,Kurro 1999). Samas andis see mõnele talupojale kerge võimaluse oma halvakõlalist perekonnanime pisut "kohendada". Näiteks muudeti Magu- Maggo, Maku, Macko; Näru - Nerro(Henno 2003: 34). Teiseks segaduse külvajaks sai 1840. aastatel puhkenud usuvahetus - vene usku minek
o AND kahe sõna vahel. Soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad mõlemat sõna o NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse o OR kahe sõna vahel, soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba-kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna. Mõttekas kasutada sünonüümide, erinevate nimekujude, pseudonüümide korral. 22. Mis on metamärgiga otsing? · Otsing metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärgiga) o * võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja mitmuse, erinevad kirjutusviisid ning pöörde- ja käändelõpud. o ? võimaldab hõlmata erinevaid kirjutusviise, asendab ühe sümboli sõnas. · Kasutatakse otsingu laiendamiseks 23. Mis on algdokument? · Alginfot sisaldav teavik
automaatselt); mida rohkem on päringus otsisõnu, seda kitsam on otsingupiirkond operaator NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse operaator OR kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba-kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna; laiendab otsingut, kuna otsitakse igat üksikut sõna; on mõttekas kasutada sünonüümide, erinevate nimekujude, pseudonüümide korral 21. Mis on metamärgiga otsing? Otsingut metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärk) kasutatakse otsingu laiendamiseks. Metamärk * võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja mitmuse, erinevad kirjutusviisid (nt nimede puhul) ning pöörde- või käändelõpud. Metamärgiga otsingut rakendatakse peamiselt sõnatüve otsingul (sarnase tüvega sõnade otsinguks), kus siis metamärk lisatakse sõna lõppu, kuid metamärki võib rakendada ka sõna alguses
esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses "Primitiivne kultuur". Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb ka ohvreid tuua). 20. Arutle läänemeresoome haldja-terminoloogiale olemuslike joonte ja eri nimekujude leviku üle. Näiteks on meil ammust ajast tavaks esitada usundialase germaani laenuna sõna haldjas1, kuid pole sugugi kindel, kas selle omaaegsel germaani vastel, mis arvatavasti tähendas `(karja) hoidja, valvaja'2, usundilist sisu üldse oli. Sellekohaseid tähendusvarjundeid annab vastavas germaani sõnaperes igatahes otsida. On seega olemas tõsine võimalus, et kaitsevaimu tähenduse omandas haldjas alles läänemeresoomlasil. Haldja nimetuse esinemiskujusid: · jumal, jumala, .
metsade ja muude pindalaobjektide, samuti jõgede, tänavate jm joonobjektide täpse ulatuse määratlemisel. Külanimede taastamisel on probleem see, kuhu ja kuidas tõmmata külade omavahelised piirid. Nimele e tähisele endale keskendub nimekorralduse põhitähelepanu. See tähendab nimede keelelise aspekti korrastamist: nimede normimine, s.o ühe kindla kirjakuju fikseerimine (õigekirjutus, nime transkriptsioon/transliteratsioon, murdeliste nimekujude arvestamine jne), nimede keelsus, nimesüntaks (struktuur, nt eesti asustusnimedele on iseloomulik omastavaline mall), nimetarvitus (sh kohakäänete tarvitus), nimemallid (isiku ametlikus nimes esineda võivad osised: eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sugukonnanimi jms). Nimetamise akt tähendab eelkõige nimekorralduse juriidilisi aspekte, s.o. õigusakte, mille ülesandeks on fikseerida ametlike nimede panemise kord ja
keeles ei ole viga. 1983 VÕKi otsus maailma maade ja pealinnade nimede kohta. Madrid hilisem mugand. - 1996-1997 Emakeele Seltsi keeletoimkond: Õsi kohanimevalimik, üldpõhimõtted: jätkati üldsuunaga: Uppsala, Taiwan. Üksikud tagasipöörded: Bukarest, - 2013. ÕS loobutud idealistlikust nimekorraldusest, kus arvatud, et originaalipärased nimed on head ja kasulikud. Tuldud traditsiooniliste nimekujude juurde. Araabia nimede puhul nt. Korea nimede puhul: põhjakorea ja lõunakorea puhul erinevad viisid. NIMEDE HÄÄLDUS Oluline, kuivõrd nimed on kasutuses ka suuliselt. Hääldusest sõltub käänamine e millisesse käändtüüpi nime paigutame. Kirjutades võõrnime tunnustele vastav. Hääldades kontrast väiksem, sest me ei saa end ümber lülitada ühest hääldussüsteemist teisele. Häälduse puhul öeldud, et me hääldame originaalipäraselt, aga mõõdukalt