http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Statistika/Sotsiaalvaldkond/trendid2007-mai_1_.pdf Oli otsustanud ka koostada küsimused meie kooli tõrjutute laste kohta. Küsimustele vastas Kiviõli 1. Keskkooli sotsiaaltöötaja. Küsimused: 1. Kui palju on KIK tõrjutud lapsi õpilaste poolt? 2. Mis on tõrjutuse peamised põhjused? 3. Kuidas on neid õpilasi aidatud? 4. Ühest juhtumist konkreetsemalt (ilma nimedeta). Vastused: 1. Tõrjutus on koolis väga delikaatne teema, statistika on ligikaudne. Põhineb rohkem õpetajate vaatlusel. Konkreetsemat statistikat keegi ei pea. 2. Peamised tõrjutuse põhjused on tingitud isiksuseomadustest (kinnine, kõne defekt, agressiivne jne). Teine laiem valdkond on perekondlik taust (vähekindlustatud pere, kasinad pesemistingimused, ei saa osaleda klassiüritustel). 3
1.4. Posti ja meilide sorteerimine ja edastamine Minu igapäevaseks kohustuseks oli posti ja meilide sorteerimine ja edastamine. Peakontoris on 2 postkasti, üks asub kaupluse 1 korrusel, kus on sisse- ja väljapääs ehk ukse sees on tehtud ava. Teine postkast on paigutatud seina peale, kus asub kaupluse tagauks. Iga hommikul ma käisin posti järel ja sorteerisin olulisemad kirjad erinevate reklaamide ja ajalehtede eest ning kandsin nimelist posti igale töötajatele ja ilma nimedeta avasin ise (need olid üldjuhul hankijate arved). Samuti iga päev tuli e-posti teel erinevad kirjad: hankijate arved, reklaam, kampaaniad, teiste töötajate kirjad, aktid, saatelehed, lehepunktid jne. Neid oli vaja mappide järgi sorteerida ja olulised kirjad tuli edasi saata teistele töötajatele, vastavalt kirja sisule ja valdkonnale. 1.5. Nädala kassaaruande koostamine Firmas analüüsitakse käivet ja müügitulemusi 1 kord nädalas (esmaspäeval lõppenud nädala kohta)
analüüsida. Tekkinud on omaette uurimisala: nimede äratundmine (name identity recognition): tehakse suuri nimestikke ja loendeid, vaadeldakse nime positsiooni tekstis, nimele järgneva osise uurimine. - Nimesid on palju ja see on ebastabiilne, pidevalt muutuv uurimisrühm. Küsimusele „kui palju on nimesid?“ ei ole võimalik vastata, isegi kohanimede puhul. - Nimede puhul on oluline nende kultuurisidusus – nimedeta ei saa suhelda. Nimed reedavad seost keskkonnaga. Keeleõppimine ei anna ligipääsu kultuurile, kui pole omandanud nimesid. - Nimede puhul on oluline nende käitumine mitmekeelses ühiskonnas. Enamik nimesid jäävad tõlkimata, aga mitmekeelne ühiskond enamasti tõlgib mõnda sorti nimesid. Mis suhe on nimede ja terminite vahel – kas tõlkida või mitte? Nimesid võetakse teistest keeltest üle. Nimedel on õiguslik funktsioon: inimesel on õigus
Artur Sommes ja kohaliku koguduse õpetaja Jakob Aunver. Avamispäeval ei olnud mälestusmärgil veel langenute nimesid- need raiuti kivisse alles aasta hiljem. 1941. aasta juulis õhkisid hävituspataljonlased monumendi nii suure pauguga, et ka kirik ja lähiümbruse hauakivid said kannatada. Osa purustatud kive veeti Pirita jõkke. Saksa okupatsiooni ajal taastati mälestusmärk paar meetrit madalamana ja ilma nimedeta. Selle taasavamine toimus 23. augustil 1942.aastal. Uuesti sattus Jüri mälestusmärk ohtu 1948. aasta lõpus, mil kohalikud aktivistid käskisid selle likvideerida. Tänu Karl Terneli, Woldemar Kallaspooliku ja August Leukammi julgele tegutsemisele suudeti osa samba detaile maha matta. Jüri kirikaias toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimesel kokkutulekul 1986. aastal otsustati mälestusmärk taastada. Kiviraiumistööd tegid ettevõtte Kolm Seppa kiviraidurid Heino Kuura,
kujunemist kristluse algaegadel. Nt Hieronymus (tõlkis Piibli taas ld.k) ning Augustinus (arendas nii antiiksed kui kristlikud vaated ühtseks tervikuks). "Õpetaja on nii ütelnud. Lähedus autoriteediga oli tõe kriteerium, igasugune uuenduslikkus tähendas upsakust ning eemaldumist tõest. Valitses veendumus, et igasugune muutus viib langusele. Kõik uus sisendas kahtlust. Valmistati plagiaate ja esitati töid ilma nimedeta, nüüd pole teada, kas kõik Aristotelese teosed on ikka tema teosed. Loomingulisus puudus, ehkki oldi erudeeritud. 3.Õpetlikkus, kasvatuslik suunitlus peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas jutlustajad või ristiusuõpetajad koolides või ülikoolides. Paljud teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. Mõtleja oli vaid õpetaja ja see ei arendanud loogikat, sest austati ju autoriteeti. Ei mõeldud sellele, et kust saada uusi teadmisi. Keskaja filosoofia oli
Eesmärk oli vallutada paganatelt pühasid paiku. Jeruusalemma vallutamine 11. saj-l. Itaalia renessanssi viimane suur kirjanik Tasso kirjutas poeemi ,,Vabastatud Jeruusalemm" I ristisõja sündmuste taustal. Parzival 12-st sajandist on ka rüütliromaan, milles peegeldub ristisõja temaatika. Armastus, mis ületab vaenupiire. See temaatika hakkab ka sel ajal suurelt levima. 12.- 14. saj rüütlikirjandus tähtis nähtus keskajal. Kangelaslaulud on ilma autorite nimedeta ja me ei tea neid, aga al 12. saj prantsusmaast tekkis rüüütlikultuur. Mingil moel läheb edasi ka renessanssi ja selle lõpuni. Tasso vabastatud Jeruusalemm on ka sisuliselt rüütlikirj. 17. saj alles pidurdub. 16. saj lõpuni läheb välja. Võimalik, et midagi on ka sellist, mille poole enam tagasi ei pöörduta. Kuid on ka põnevaid nähtusi nii eepilises kui lüürilises zanris. Kui kangelaslaulud, jutustasid suurtest ajaloosündmustest, sisi rüütlikultuuris 12. saj-st
annaabi.ee 
