Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nikolai Triik tekst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maastik, armastas, õppinud, mitmekesine, joonistusi, temalt, tuulemaa, konrad, mäest, joonega, mõjukas, suurepärane, talent, sümbolism, mõjutusi, dekoratiivne, deemon, lõikus, haaravad, märter, jaht, noorema, oskar, luts, tammsaareElu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures.
Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge juugendliku joonega
hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt.
Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks žanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike — “Saima maastik”, “Laadoga maastik põldudega”, “Tukaharju” — üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke — “Maastik Imatral”, “Vallinkoski” — on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti “Soome tööline” ei erine varasematest oma käsitluslaadilt.
portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a
võimalus portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud 4 on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist,
........................ 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ) Ants Laikmaa ( kuni 1935 Hans Laipman ) sündis 5. Mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. Isa Hans oli tal tolle aja talupoja kohta küllaltki haritud õppinud Vigala köstrikoolis. Pikki aastaid pidas ta talupidamise kõrvalt kohaliku vallakirjutaja ametit. Paibast kujunes välja üks omamoodi keskus, valla asjade ajamise koht. Kui oli käes järjekordne asja ajamise päev, siis mõnikord kritseldas väike Ants neidsamu Paiba talu külastavaid maamehi söega valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Põhjendatult võiks toa kodust rehetuba noore Antsu esimeseks kunstikooliks pidada
• Õppis 1870-1873 Tallinnas tisler Bergi juures; - tahab saada skulptoriks • 1873 Peterburi töökodades; 1876-1879 vabakuulaja • Peterburi KA (A. F. von Bocki ateljees) • 1879-87 vabakunstnik Peterburis; 1886-87 Kunstide Edendamise Seltsi koolis puunikerduse õppejõud; 1901-04 A. Stieglitzi kunstööstuskooli õppejõud • 1887-91 Pariisis, kus tema kunstiline stiil küpses. • 1907 Peterburi KA akadeemiku tiitel. Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid, eriti sõjaväeosadele ja laevadele (ilusaimaks võib pidada 1906. aastal püstitatud “Russalkat”). • Alates 1918 elas Eestis Paldiskis. Siis telliti temalt monumente Vabadussõjas langenute mälestuseks. Stiili poolt salongirealist (levis Pariisis 19. sajandi viimasel veerandil, monumentaalplastikas nimetatud ka neobarokiks). Parimad teosed naisfiguurid, milles peitus kehavormide imetlus ja erootika. Adamsoni stiil
annaabi.ee 
