Hulkraksed vetikad niitvetikad 8 klass 2006 1 · Vesijuus kuulub rohevetikate hulka, kasvab jahedaveelistes jõgedes ja ojades. · Tema pikad juuksetaolised niidid on väga pikad ja peenikesed, on need vastupidavad isegi tugevale veevoolule. · Ühe taimeniidi läbimõõt on alla 0,05 mm. 2 · Veekogudes on vesijuus hästi nähtav tänu sellele, et tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus. 3 · Vesijuus võib paljuneda nii suguliselt kui ka vegetatiivselt. · Inimesele on vesijuus tähtis veekogude puhastaja. Selle taime abil saab hinnata ka veekogu puhtust. · Kui veekogus on toitaineid palju, siis vesijuus seal ei kasva. 4 · Keermikvetikas rakud moodustavad pikki niite. · Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas ...
penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. Fotol rohevetikas Kasutatud allikad Kollane võhumõõk : http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1450.jpg Hundinui : http://3.bp.blogspot.com/_aBCthU1IBA8/RXMEnLfFB1I/AAAA AAAAAAU/zTBnmeHdXQA/s1600/hundinui.jpg Vesiroos : http://farm1.static.flickr.com/77/179196881_4b3e8cf43e.jpg? v=0 Rohevetikas: http://www.treasuresofthesea.org
Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. ● Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. ● Põhjataimed näiteks: vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad ● Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eestile on iseloomulikud kalaliigid: rääbis, lõhi, peipsi tint, haug, säga, ahven, koger,
Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab magevetes. Vetika koloonia koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud rakkudest. Rakkudel on viburid, mille abil koloonia hõljub ja liigub. Kerasviburlane on üheks vahevormiks ühe- ja hulkraksete vetikate abil. Veeõitseng vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkamist. Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Paljud pruunvetikad meenutavad välimuselt taimi või nende lehti. Nad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. Eestis on neist kõige sagedasem põisadru. Punavetikad kasvavad sügavamal meres kui pruunvetikad. Enamiks neist on troopilistes meredes. Läänemere punavetikatest on tuntuim agarik
penikeeled. 6 Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. 7 Fotol rohevetikas 8
· Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikrakkudes on koloroplastid. · Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. · Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. · Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. · Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad. · Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar. · Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites. · Enamik seeni koosne seeneniitidest ehk hüüfidest. · Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku.
Läänemerre sattumine, mis põhjustab eutrofeerumise ehk vee rikastumise toitainetega. Sealjuures on toitained peamiselt pärit põllumajanduslikust äravoolust. Oluline on siinjuures see, et põllumajanduslikud väetised ei pruugi kohe merre jõuda. Võib võtta kuni 20 aastat, enne kui need merre uhutakse. See tähendab, et praegused meetmed toitainete vähendamiseks võivad olulisi tulemusi anda alles 20 aasta pärast. Eutrofeerumise tagajärjeks on hapnikukadu, mis paneb vohama niitvetikad ja suvel õitsema sinivetikad. Eutrofeerumist käsitlevad meetmed sisalduvad näiteks Helsingi konventsioonis ning HELCOM-i Läänemere tegevuskavas. Põllumajandusest pärit toitainete kao ehk siis merre sattumise vähendamiseks nähakse ette nitritite direktiivi ja vee raamdirektiivi täielikku rakendamist ning põllumajanduspoliitika uut nõuet rajada 1. jaanuariks 2012 vooluveekogude äärde puhverribad. Mina saaksin olla keskkonna sõbralikum järgmiselt: Säästan vett
Tähtsus- toiduahelas, inimesele mõned toiduks. 5. PROTISTID 1.) Vetikad-hulkrakne vetikas: fotosünteesib kogu talluses, organeid pole, kinnituvad haardkette abil, paljud ei kinnitu, toestab vesi, õhupõied, kloroplastid on erineva kuju ja värvusega. Taim: fotosünteesib ainult rohelistes osades, eristunud organid, kinnituvad juurte abil, toestab/hoiab püsti vars, kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised. Rohevetikad-nii ainuraksed kui ka hulkraksed vetikad. Niitvetikad- nt vesijuus, keemikvetikas, karevetikas. Elavad ainult magevees. Vajavad palju valgust. Ainult madalas vees või pinnakihis. Toiduks : loomadele & inimestele, paljudes rahvusköökides (supid, salatid, sushi) Sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja mikrotoitaineid. Väetiseks põldudel. Suurim hapnikutootja. Pruunvetikad-ainult hulkraksed, kasvult kõige suuremad. Elavad enamasti jahedates meredes, kuni 15 m sügavusel. Nt põisadru, lehtadru. Kasut
Vetikad jaotatakse pigmendi järgi rohevetikateks, pruunvetikateks ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Rohevetikad jagunevad niitjateks, üherakulisteks ja hulkrakseteks. Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes, põhiliselt magevetes. Kuid üherakulisi rohevetikaid kasvab ka märjal mullal, samblas, lumel ning isegi jääkarude karvades. Näiteks koppvetikas, klorella, pleurokokk, kerasviburlane. Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. Niitjad rohevetikad koosnevad ühest rakureast, mis paljunevad pooldudes ja suguliselt. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Hulkraksed rohevetikad näitavad saastatust (karevetikas). Hulkraksed rohevetikad kasvavad madalas vees ja kinnituvad. Pruunvetikad on kasvult suurimad hulkraksed vetikad (3-6m). Pruunvetikad on rohekaspruunist tumepruuni värvusega
annaabi.ee 
