4. Asetage mõõtemikroskoobi aluslauale tükk millimeetripaberit ning teravustage mikroskoop sellele objektiivi pööramisega või mikroskoobi toru nihutamisega. Hiljem peavad umbes samas tasapinnas tekkima Newtoni rõngad. 5. Eemaldage millimeetripaber ning asetage mõõtemikroskoobi lauale juhendaja poolt antud komplekt (klaasplaat + lääts). Komplekti nihutamisega mikroskoobi laual püüdke leida asend, kus on näha Newtoni rõngad. 6. Kruvinihuti (kruviku) keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi, kas niitristi vertikaalne joon liigub paralleelselt ringide tsentrit läbiva püstsirgega. Kui ei, siis saavutage see komplekti (klaasplaat + lääts) nihutamise ja niitristi pööramisega. 7. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge juhendajal saadud pilt kontrollida ning küsige, milliseid rõngaid tuleb mõõta. Mõõdetavate rõngaste arv peab olema vähemalt 6. Mõõtmisi
5. Eemaldage millimeeterpaber ning asetage klaasplaadile uuritav lääts (kumerusega allapoole!) nii, et kokkupuutepunkt plaadiga jääks mikroskoobi vaatevälja. 6. Muutke klaasplaadi P asendit nii, et mikroskoobi vaateväli oleks ühtlaselt valgustatud. Newtoni rõngad peaksid nüüd näha olema. Kui ei ole, siis püüdke seda saavutada läätse või alusplaadi nihutamisega mikroskoobi laual. Korrigeerige pildi teravust. 7. Kruvinihuti keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi, kas niitristi horisontaalne joon liigub piki ringide diameetreid. Kui ei, siis saavutage see alusplaadi nihutamise ja niitristi pööramiesga. Rõngaste tsentris peab olema tume laik. Kui tsentris on hele laik, ei ole lääts plaadiga kontaktis (nende vahele on jäänud segavaid tolmukübemeid) ning kokkupuutepindu tuleb puhastada. 8. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge praktikumi juhendajal saadud pilti
Üksik vertikaalne mõõtekriips (13), mida nimetatakse indeksiks, on täiskraadide lugemiseks ülemiselt skaalalt. Paremast (väiksemast) aknast on näha optilise mikromeetri skaala ja horisontaalne mõõtekriips (14) minutite ja sekundite lugemiseks. Vasakus tulbas olevad numbrid annavad kaareminutite ühelised ja paremas tulbas – kaaresekundid. Kaareminutite kümneliste leidmist käsitleme allpool. • Mõõtmine goniomeetriga. Kõigepealt tuleb pikksilma niitrist nihutada pilu kujutise kohale. Seda tehakse järgnevalt. Lahtise survekruvi 9 korral pööratakse pikksilma koos alusega, temast kinni võttes nii, et niitrist jääks pilu 5 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT kujutise lähedale. Seejärel kinnitatakse survekruvi 9 ja pööratakse alust ning seega ka pikksilma edasi peene kruvinihutiga 8, kuni niitrist jääb pilu kujutise keskele.
niitristi pööramisega. Nurgamõõte minutiskaala on kantud klaasile 13 ja see projekteerub nurgaskaala peale. Järgnevalt on kujutatud okulaarmõõtepea, millel on okulaar 24, mis näitab niitristi kujutist ja nurgamikroskoop 25, mis näitab, kui palju niitristi pööratakse. Peegel 26 suunab valgusvihu läbi kitsa pilu mõõtepeasse. Peeglit reguleeritakse nii, et valgusvihk oleks maksimaalne. Okulaarmõõtepea Niitrist Nurgaskaala Mõõdetav detail asetatakse kas mikroskoobi töölauale või selle kohale, tsentrite vahele. Mikroskoop tuleb mõõdetavale kontuurile teravustada. Selleks tuleb piki- ja ristliikumise kruvikute abil viia mõõdetav koht optilise pea alla, sellega kohakuti, vabastada pidur 8, reguleerida kruvist 7 nõjase kõrgus selliseks, et keerme profiil oleks selgelt nähtav. seejärel nõjas fikseerida.
Määrake optilise mõõtesüsteemi täpsus. 2. Kinnitage difraktsioonivõre goniomeetri aluslauale nii, et võre jooned (pilud ja tõkked) oleksid paralleelsed kollimaatori piluga ning võre tasapind oleksid risti kollimaatorist tulevate kiirtega. Difraktsioonivõre täpsus ristasendi leidmiseks tuleb vähesel määral pöörata goniomeetri aluslauda. 3. Paluge juhendajal kontrollida seni tehtut ja täpsustada tööülesannet. 4. Pöörake pikksilma niitrist suurima teie poolt mõõdetava, nullmaksimumist parempoolse m-ndat järku maksimumi kohale ja lugege optilise mõõtesüsteemi abil pikksilma nurkasend mp skaalal. Täpsemaks mõõtmiseks fikseerige pikksilma asend ja kasutage kruvinihutit. 5. Pöörake pikksilma niitrist järgmisele, ühe võrra väiksemat järku maksimumile. Lugege jälle pikksilma asend skaalal. Selliselt mõõtke kõigile ettenähtud maksimumi järkudele
Kui β=βP, siis esineb täielik sisepeegeldus, β<βP korral peegeldub valgus osaliselt. On ilmne, et piirnurga βP väärtus on mõlema meetodi korral ühesugune. Erinevalt eelmisest meetodist, saab täieliku sisepeegelduse meetodil määrata ka mitteläbipaistvate ainete murdumisnäitajaid. Prismast P2 väljuvat valgust vaadeldakse lõpmatusse teravustatud pikksilmaga. Pikksilm koosneb objektiivist (5) ja okulaarist (8). Nende ühises fokaaltasandis asetseb niitrist (6) ja skaala (7). Skaala on arvutatud piirnurga valemi (Valem 2) järgi, kusjuures ta on gradueeritud uuritava aine murdumisnäitaja n1 väärtuste järgi. Libiseva kiire meetodil mõõtmisel on see osa vaateväljast, mis vastab nurkadele β>β P pime, see osa, mis vastab nurkadele β<βP on aga valgustatud (joon.50). Valguse ja varju piir vastab piirnurgale βP. Täieliku sisepeegelduse meetodil mõõtmisel peegeldub valgus nurkade β>βP korral täielikult,
Kui =P, siis esineb täielik sisepeegeldus,
niitrist (6) ja skaala (7). Skaala on arvutatud piirnurga valemi (Valem 2) järgi, kusjuures ta on gradueeritud uuritava aine murdumisnäitaja n1 väärtuste järgi. Libiseva kiire meetodil mõõtmisel on see osa vaateväljast, mis vastab nurkadele > P pime, see osa, mis vastab nurkadele
P korral täielikult, nurkade
2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat Horisontaalteleskoobi (Lisa 8) oli Schmidt amatöörastronoomina enesele ehitanud. See sarnanes suurte Päikese uurimise instrumentidega Mount Wilsonil. Objektiiviks oleva peegli läbimõõt oli 31 cm ja fookusekaugus 30 m. Ts lostaadil oli üksainus tasapeegel, mida vedas teravmeelse konstruktsiooniga hüdrauliline kellamehhanism. Lühema aja jaoks oli järelvedu nii peen, et Jupiteri kuule asetatud okulaari niitrist mitme minuti kestel jaotas selle kuu täpselt neljaks võrdseks kvadrandiks. Horisontaalpeegli abil tegi Schmidt suure kollektsiooni eeskujulikke Päikese, Kuu ja planeetide ülesvõtteid, mis näitavad mitte ainult instrumendi kõrget kvaliteeti, vaid ka Schmidti suurt vaatlemisoskust, püsivust ja atmosfääritingimuste head tundmist. Kokkuvõte Bernhard Schmidt`i võib pidada maailmas kõige tuntumaks Eestist pärit leiduriks. Kuna ta kandis
77. Projektkõrguse märkimine. 78. Projektkaldega joone märkimine. 79. Horisontaalse väljaku märkimine. 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt. Teodoliidi niitrist vertikaalniit suunatakse täpselt hoone ülemisele nurgale, seejärel viseeritakse pikksilma kallutades nivelleerimislatile. Vertikaalniidi järgi tehakse latilt lugem. Sama korratakse vertikaalringi teises asendis. Nende lugemite keskmine annab vertikaali projektsiooni nivelleerimislatilt tehtud lugemiga, on sein vertikaalne.
74. Projektkõrguse märkimine. 75. Projektkaldega joone märkimine. 76. Horisontaalse väljaku märkimine. 77. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt. Teodoliidi niitrist vertikaalniit suunatakse täpselt hoone ülemisele nurgale, seejärel viseeritakse pikksilma kallutades nivelleerimislatile. Vertikaalniidi järgi tehakse latilt lugem. Sama korratakse vertikaalringi teises asendis. Nende lugemite keskmine annab vertikaali projektsiooni nivelleerimislatilt tehtud lugemiga, on sein vertikaalne.
latilt punktis A. Näiteks a=1546 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine Viimase loengu viimased slaidid on selle teema kohta Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt. Teodoliidi niitrist vertikaalniit suunatakse täpselt hoone ülemisele nurgale, seejärel viseeritakse pikksilma kallutades nivelleerimislatile. Vertikaalniidi järgi tehakse latilt lugem. Sama korratakse vertikaalringi teises asendis. Nende lugemite keskmine annab vertikaali projektsiooni nivelleerimislatilt tehtud lugemiga, on sein vertikaalne.
ÜLESANNE I Pinnatükk 202 (punkt või [ W-aken / viimane / C-aken / nelinurk / kõik / valiku-joon / W- hulknurk / C-hulknurk / rühm / lisada / eemaldada / palju objekte / eelmine valik / eirata / automaatne / üksik / alam-objekt / objekt]) Objektivaliku võimalused: 1) “Punkt joonel” – pärast arvuti poolt esitatud soovi objekt valida, muutub kursori niitrist ruudukeseks (suurus määratud põhimuutujaga PICKBOX), see ruuduke viiakse valitavale joonele ja klõpsatakse hiirega (“vasak-klõps”) □ – valikuruuduke. Joonisel on valitud 10 objekti “punkt joonel” Valitud objekti joone kuju muutub – ta “aktiveerub” – muutub joone välimus (pidev joon muutus kriipsjooneks) või värvus ja sageli mõlemad koos. Kui kursor haaramisruudukesega liigub üle objekti, võib toimuda
annaabi.ee 
