Campylobacter jejuni Aquaspirillum (veebakter)[aeroobne] Spirillum volutans Spiroheedid ehk keeritsbakterid: Palju peenemad kui spirillid, painduvamad. Kuju tekib tänu valgulistele fibrillidele. Spiroheedil paiknevad rakku liigutavad viburid periplasmas- ruumis, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja välismembraani vahel. Viburid pöörlevad vastassuunas ja tõmbavad raku keerdu. Niitjad bakterid: Niitjatel bakteritel paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval, moodustades niidi e. trihhoomi. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused. Sphaerotiluse kinnitunud niidist rakkude jagunemisel väljalükatavad rakud (goniidid) kasvatavad endale viburid ja ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad kinnituvad, kaotavad viburid, hakkavad jagunema ja annavad alguse uuele niidile.
Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Leptospira Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Borrelia erüteem Puukidega edasikandatav borrelioosi tekitaja Borrelia burgdorferi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Niitjad bakterid Niitjatel bakteritel paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval, moodustades niidi e. trihhoomi. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused. Sphaerotiluse niiti katab pealt ühine limatupp. Niidi sees on kõik rakud ühesugused Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Niitjad bakterid Sphaerotiluse kinnitunud niidist rakkude jagunemisel
· Kochi postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust · Nukleoid piirkond bakterirakus, kus asub DNA · Plasmiid bakteritel esinevad väiksemad DNA rõngasmolekulid, kus asuvad geenid, mis tavaolukorras ei ole hädavajalikud. · Periplasma ruum, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja rakukesta väliskihi vahel · Trihhoom niit · Spoorid e akineedid niitjatel bakteritel esinev rakk mis talub hästi ebasoodsaid tingimusi · Heterotsüstid niitjatel bakteritel esinev rakk, mis fikseerib õhulämmastikku e N2-te · Goniidid niidi otsmine rakk, mis eraldub ja võib anda alguse uuele niidile · Filamentne kasv üksainus rakk moodustab pika niidi · Koniidid aktinomütseetidel esinev spooritaoline moodustis, mis aitab bakteril säiluda ja paljuneda
Seenerakud on heterotroofsed- toituvad valmis orgaanilisest ainest. Rakud on püsiva kujuga, st rakku ümbritseb kest. Seened on rakulise ehituse alusel nii ainuraksed kui hulkraksed (u. 1,5 milj. liiki) Raku kuju on väga mitmekesine. Võivad olla ümmargused, hargnenud, või pikad niitjad ehk hüüfid (kõrgematel seentel). SEENERAKU EHITUS Ehituslikult sarnane loomarakuga. Lisaks on seenerakul ümber kitiinist kest (elastne) ning esineb vakuoole. Pikkadel niitjatel rakkudel ehk hüüfidel on mitu tuuma. Nad moodustavad läbi põimunud kimpe ehk mütseeli. SEENERAKU TOITUMINE Toimub läbi rakukesta ja membraani sisseimendumise teel. Imenduvad nii anorgaanilised kui orgaanilised ained. Toituvad välispidise seedimise teel, st seenerakud eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad surnud orgaanilise aine ja seejärel imenduvad laguproduktid seenerakku. Selliselt toituvad seened on saprofüüdid- toituvad surnud organismidest. Valdavalt
(fotoautotroofia) nagu vetikatel *Valdavalt koloonialised või hargnemata niitjad, vähem ainuraksed või niitjad hargnevad. *Pigmente kolmest pigmendi rühmast, värvus varieeruv, valdav sinakas roheline või rohekassinine *Suuremad koloonialised ja niitjad vormid põhjustavad vee õitsemist toitaineterikastes järvedes ja veehoidlates; osa eritab mürke. *Paljudel gaasivakuoolid, sees lämmastik. Osal niitjatel vetikatel heterotsüstid, need võimelised fikseerima õhulämmastikku. Osa kogub veest fosforit tagavaraks ja võib massiliselt paljuneda hiljem toitesooladeta keskkonnas. Ränivetikate iseloomulikud tunnused - *Nende arvele langeb 20-25 % kogu maailma esmasproduktsioonist *Üherakulised või koloonialised, ka niitjad *Välisskelett e. pantser, koosneb ränidioksiidist, kaks poolt liituvad petri tassi sarnaselt. *Setetes ei lagune, seetõttu kasutatakse
reaktsioonitsentrit, FSI ja FSII. FSII abil toimub vee fotolüüs ja on võimalik vee kasutamine redutseerijana. Valguse toimel ergastatud FSI klorofüllist lüüakse välja elektronid, mis kantakse FSI ETA primaatsele 31 elektroniaktseptorile. Väljalöödud elektronid asendatakse elektronidega, mis tulevad FSII ETAst. FSI klorofüllist väljalöödud elektrone ja kk olevaid prootoneid kasut NADPH sünteesiks. Enamik tsüanobaktereid suudab fikseerida N2. Niitjatel tsüanobakteritel toimub see heterotsüstides, kus nitrogenaaskompleks on kaitstud fotosünteesil eralduva hapniku eest. On fotolitoautotroofid. TCA tsükkel on neil katkestatud. Vinogradski sammas pinnal elavad hapnikku tootvad tsüanobakterid, nende all purpursed mitteSbakterid, kõige sügavamal aga anaeroobsed fototroofid purpursed S-bakterid ja rohelised S- bakterid. Halobakterid kuuluvad arhete hulka. Fotosünteesipigmendiks on neil bakterirodopsiin. Seal on valguga
Koniidid aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini kui hüüfid. Osadel aktinomütseetidel paiknevad koniidid sporangiumis ja võivad olla viburitega liikuvad. Osad seened paljunevad mittesuguliselt spooridega. Hüüfi tipus moodustuvad konidiospoorid e. koniidid. Akineedid niitjatel tsüanobakteritel moodustuvad niidis kahesugused diferentseerunud rakud: akineedid, mis on säilitusraku funktsiooniga nagu endospoorgi ja heterotsüstid, kus toimub N2 sidumine. Igast aktineedist moodustub uus rakkude niit. 66. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Iga mikroobi iseloomustab 3 temperatuuri: 1. Tmin - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2
Aktinomütseetide "spoorid" e. koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid (koniidid). Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Spoorid paiknevad spoorikandjatel hüüfidel, mis moodustavad õhumütseeli. Akineedid on spooritaolised rakud niitjatel tsüanobakteritel, mis moodustuvad niidis näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Temperatuuri toime mikroobidele. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad, ja temperatuuri alanedes aeglustuvad ja samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud
Suuremõõdulistel isenditel on rakkused nitraadivakuoolid hingamine, tsütoplasma aktiivse mahu vähendamine. Niidi diameeter üle 100 µm. Leucothrix. Ebasoodstate keskonnatingimuste mõjul niidi rakud ümarduvad ja muutuvad goniidideks, mis vabanevad niidi tipuosas. Goniidid liiguvad tahkel pinnal libisevalt, kinnituvad, moodustvad kinnitusplaadi ja moodustavad uue niidi. Kui goniide on rohkesti, siis nad võivad omavahel kinnitusplaatidega agregeerida ja moodustada roseti. Mõnedel niitjatel tsüanobakteritele on niidis ka erineva funktsiooni ja morfoloogiaga rakke (spoorid e. akineedid- talub ebasoodsaid tingimusi; heterotsüst- fikseerib õhulämmastikku N2). 13 Punguvad ja jätketega bakterid Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosvevad kas valgust või eritatud limast. Kinnitumisfunktsioon.
Aktinomütseetide "spoorid" e. koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid (koniidid). Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Spoorid paiknevad spoorikandjatel hüüfidel, mis moodustavad õhumütseeli. Akineedid on spooritaolised rakud niitjatel tsüanobakteritel, mis moodustuvad niidis näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Müksospoorid Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Müksobakterite viljakehad koosnevad limast ja sellesse sukeldatud müksospooridest. Stigmatella viljakeha on
(õieraag moodustab taime pikkusest umbes 1/3), europaea euroopa. Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: see varjulembene metsataim kasvab okas- ja segametsades, eelistab rabastuvat pinnast. Kasvamas leiame teda palu-, laane-, lodu- ja rabastuvas metsas. Laanelill on 7-15 cm kõrgune, mitmeaastane rohttaim. Risoom on peenike, maa- aluste võsunditega. Vars püstine, alumises osas paljas, ülemises osas 5-7 lehest männas, lehed on ebavõrdse suurusega. Õisi 1või 2 niitjatel 3 cm pikkustel raagudel, õied valged, seitsmetised, meenutavad tähekest. Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on kupar. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, harvem seemnetega. Metsas kasvab sageli koos leselehega. Kasutamine: sobiks kautada haljastuses nt. parkides puude all. JÄNESESALAT Mycelis muralis, nime päritolust: mycelis on A. Cassini poolt antud nimi, muralis müür-, müüril kasvav. Sugukond korvõielised.
annaabi.ee 
