kulukas. 7 3 Karkassi arvutamine Konstruktsioonid ja selle osad tuleb projekteerida küllaldase kandevõimega ja tule leviku vastava piiramisega. Arvutuse puhul on vajalik: - määrata koormused; - teostada staatilised arvutused; - kandekonstruktsioonide arvutamine; - sõlmede arvutused ja konstruktsioonid; - stabiilsusarvutused - hoone kui terviku vajumite arvutamine - vundamendi arvutus; - soojustehnilised ja niiskustehnilised arvutused; - lahendada heliisolatsiooniga seotud probleemid; - tulepüsivusarvutus; Nagu näha siis arvutamist on palju ja tööd nendega on väga palju. 8 Kasutatud materjalid https://ttu.ee/public/e/ehitusteaduskond/Instituudid/Ehitiste_projekteerimise_instituut/Oppematerjalid/Eri kurus/Konspekt_Puidu_erikursus_-_AJust_25112013.pdf http://www.ehitusuudised
sublimeerumine, soojenemine, jahtumine ning selleks vajaminev energia 7. Ehitusfüüsikalised koormused: temperatuur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus (otsene-, hajuskiirgus, kogukiirgus), soojuskiirgus, tuule suund ja kiirus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, niiskustootlus, ventilatsioon 8. Eesti kliima ehitusfüüsikalisteks arvutusteks, energiaarvutusteks Niiskustehnilised arvutused tuleb teha teatud kriteeriumi alusel valitud koormuste põhjal. Esiteks kandevõime kaotuse kriteerium: koormuse esinemise tõenäosus >95...98%, ehitusfüüsikalistes arvutustes 90%. Keskmise koormuse kriteerium: pool ajast turvaline, poole on koormus ületatud. Pika-ajalise perioodi keskmised temperatuuri ja niiskuse andmed ei sobi niiskustehnilisteks arvutusteks. Parima puudumisel kasutatakse -15°C ja 85%.
Õhurõhkude erinevus võib tekkida kas sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest või tuule mõjul. 50. Miks on hoone välispiirete õhupidavus oluline? Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsi juures olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust. · niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine · hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel · piirde pindade alajahtumine · sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus · ventilatsioonisüsteemide toimivus · müraprobleemid · tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h·m²) ja
Õhurõhkude erinevus võib tekkida kas sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest või tuule mõjul. 50. Miks on hoone välispiirete õhupidavus oluline? Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsi juures olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust. • niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine • hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel • piirde pindade alajahtumine • sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus • ventilatsioonisüsteemide toimivus • müraprobleemid • tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes?
2) Vastavalt pinnatemperatuurile leitakse veeauru küllastusrõhk; 3) Vastavalt materjalide niiskustakistusele leitakse veeauru osarõhk materjalikihtide pindadel; 4) Leitakse suhteline niiskus vastavatel pindadel: _ RH 100% kondensaat; _ RH 75..80% hallitus (Arvutused on otstarbekas koondada tabelisse). 46. Hoonepiirete õhupidavuse mõjud. Hoonete õhupidavuse mõjud: · _ energiatõhusus; · _ niiskustehnilised probleemid (niiskuse konvektsioon); · _ mikroorganismide, lõhnade, gaasi levik (hallituseosed, radoon, õhusaaste); · _ piirdepindade alajahtumine; · _ sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus; · _ ventilatsioonisüsteemide toimivus; · _ müraprobleemid; · _ tuleohutus. 47. Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmisel kasutatavad meetodid; õhulekkearv. Hoonepiirete õhupidavust iseloomustatakse õhulekkearvuga q50 , m3/(h·m2), mis näitab
4 Hoonepiirete õhupidavus 106 4.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine 107 4.2 Õhupidavuse hindamise meetodid 109 4.3 Tulemused 111 5 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 115 5.1 Seestpoolt lisasoojustatud rõhtpalkseina soojus- ja niiskustehnilised võrdlusmõõtmised 117 5.1.1 Meetodid 117 5.1.2 Tulemused 121 5.1.3 Tulemuste hindamine 129 6 Piirdetarindite helipidavus 131 6.1 Sisepiirete helipidavuse tagamise lahendused 131 6
pragude ja ebatiheduste kaudu hoone piiretes. Õhu infiltratsioon ja tema mõju sõltub hoonepiirete õhupidavusest, lekkekohtade paiknemisest, õhurõhkude erinevusest kahel pool piiret, kasutatavate materjalide omadustest ja kliimatingimustest. Õhurõhkude erinevust kahel pool piiret põhjustavad tuul, temperatuuride erinevus (nn. korstna efekt) või ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevus. Hoonepiirete suure õhulekkega võivad olla seotud mitmed probleemid: niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, niiskuse kondenseerumine; hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, õhusaaste ja ebasoovitavate lõhnade liikumine; piirde pindade alajahtumine; sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus; ventilatsioonisüsteemide toimivus; müraprobleemid; tuleohutus. 7.1 Meetodid Hoonepiirete õhupidavus mõõdeti standardi EVS EN 13829 järgi. Elamu välisukse avasse
annaabi.ee 
