Dzuut Dzuut on troopiline niiskuselembene taim, mis kasvab 3-4 meetri kõrguseks. Dzuute on kahte liiki: valge ja õlidzuut.Seda taime võib võrrelda ka meie pillirooga ning see kasvab praktiliselt vees. Dzuut saab koristuskõlbulikuks 4-5 kuuga. Kiudu valmistatakse taime koorest umbes samamoodi nagu linast. Taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Tais, Pakistanis, Hiinas, Bangladeshis jt. Indias on dzuudi kasvanduste all üle 0,8 miljoni hektari. See moodustab 34% kogu maailma toodangust.
ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks korda, on rohkesti alasid, kust vesi ei jõua ära aurata ega pinnasesse imbuda. Kujuneb püsivalt liigniiske pinnas, hakkab arenema niiskuselembene taimestik ning aja jooksul soo. Soo võib tekkida ka nõlva jalamile, kus vettpidavatel kihtidel liikuv põhjavesi allikana maapinnale tungib. Kui jälgida paljude aastate pikkust perioodi, siis selgub, et üldiselt võrdub sademete hulk samalt pinnalt äravoolava ning aurava veehulgaga. Seetõttu püsib põhjaveetase ja jõgede ning allikate veekogus pikema aja jooksul enam-vähem muutumatuna. Olenevalt sademetest võib
sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks korda, on rohkesti alasid, kust vesi ei jõua ära aurata ega pinnasesse imbuda. Kujuneb püsivalt liigniiske pinnas, hakkab arenema niiskuselembene taimestik ning aja jooksul soo. Soo võib tekkida ka nõlva jalamile, kus vettpidavatel kihtidel liikuv põhjavesi allikana maapinnale tungib. Kui jälgida paljude aastate pikkust perioodi, siis selgub, et üldiselt võrdub sademete hulk samalt pinnalt äravoolava ning aurava veehulgaga. Seetõttu püsib põhjaveetase ja jõgede ning allikate veekogus pikema aja jooksul enam-vähem muutumatuna. Olenevalt sademetest võib muidugi mõningail aastail
või keedisena uriinierituse soodustamiseks ja reuma raviks · kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades JÕHVIKAS · eelistab lagedaid vähese rohustuga samblasoid, kasvab eelkõige rabades ja Oxycoccus palustris Pers siirdesoodes, aga ka madalsoodes ning rabametsades · kuulub sugukonda · väga niiskuselembene, mistõttu kanarbikulised, perekonda kuivendamisel hävib jõhvikas · mitmeaastane ühekojaline roomav kääbuspõõsas · varte pikkus kuni 50 cm · marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu · neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni · ravimtaim, - marjad alandavad kõrget vererõhku, parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet TUPPVILLPEA
Märgitakse maha taimede istututamise kohad, kvartalid ning kaevatakse valmis istutusaugud. Paljasjuursed istikud istutatakse aprillis-mais, enne pungade puhkemist. Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi. Väikeaias istutatakse isastaimed emastaimede keskele arvestusega üks isastaim 5-6 emastaime kohta. Optimaalne istutustihedus on 2 x 4 m ning ühele hektarile vajatakse keskmiselt 1000 istikut. Hooldamine Pärast seda, kui istandikus on istikud istutatud ja maa tasandatud, külvatakse muru. Muru külvatakse ka ka kvartalite vahelistele teedele. Astelpaju kasvuaegne hooldamine seisnebki peamiselt muru niitmises ja taimede kasvu suunamises
Lillad õied koondunud õisikuteks. Paljuneb seemnetega. Mudased või savikad mullad, ka klibusted rannikud. Madalas rannavees ja niitudel. Soolalembene. Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) Sugukond: võhumõõgalised (Iridaceae) Mitmeaastane ühekojaline 0,71m kõrgune rohttaim. Mõõkjad lehed. Õitseb juunijuuli. Kollased õied on lõhnatud ja 25 kaupa õisikutes. Seemned valmivad augustis. Paljuneb seemnete ja puhmiku laienemisega. Niiskuselembene. Mulla suhtes vähenõudlik. Kasvab nii valguses kui varjus. Iluvtaimena tiikide ja basseinide kallastel. Risoomid ja juured värskelt mürgised. Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Mitmeaastane ühekojaline 2060cm kõrgune rohttaim. Püstise varrega. Paljad või hõredalt karvased lehed. Õitseb juunist augustini. Valged keelõied ja keskel kollased putkõied. Viljad valmivad juuli lõpust oktoobrini. Paljundatav risoomipistikute ja
Sobib avalikele haljasaladele ASTILBOIDES TABULARIS - LAUDLEHT • Kuni 30 cm kõrgune mitmeaastane taim, karedate, kuni 70 cm läbimõõdus elastsete lehtedega, mis asetsevad pikkadel tugevatel vartel. Õied pisikesed, kreemid, pöörisjas kuni 25 cm pikkuses õisikus, õitsemise lõpus kaardunud. Õievars kuni 150 cm pikk. Õitseb juulis 25-30 päeva. Risoom pindmine, jäme, roomav. • Kasvukoht: parim koht on poolvarjus. Eelistab huumusrikast savikat mulda. Niiskuselembene. Talvitub katteta, kuid kevadised öökülmad kahjustavad noori lehti. Niiskes kasvukohas talub ka eredat päikest, kuid ikkagi on ta klassikaline varjutaim. BERGENIA CORDIFOLIA - SÜDAJALEHINE BERGEENIA • talihaljas lehtdekoratiivne, ilusate roosade tumeda südamikuga õitega püsiktaim. Sobib kasvama puude ja põõsaste ette või vahele, varjukatele peenardele ja vee lähedusse, madalad sordid ka kiviktaimlasse ja nõudesse. Täispäikeses õitseb
HARILIK HEINPUTK - Angelica sylvestris; nime päritolust: angelus (lad.k.) ingel; legendi järgi olevat ingel taime raviomadustele tähelepanu juhtinud; sylvestris metsas kasvav. Sugukond sarikalised. Võib olla nii üheaastane kui mitmeaastane. Kasvukoht: niisketel niitudel, madalsoos, hõredates sega- ja lodumetsades, lepikutes, järvede ümbruses, kraavide kallastel. Eelistab huumusrikast liivsavikat, savikat või soostuvat pinnast; niiskuselembene ning varjutaluv taim. Heinputke vars on kõrge 50-150 cm ja varre läbimõõt kuni 2,5 cm. Vars on seest õõnes, ruljas, peenelt vaoline, sinaka kirmega, ülemises osas harunenud. Lehed suured, laikolmnurkjad, sarnanevad naadi lehtedele, kuid lehekeste kinnitumiskohtadel on lillad võrud. Ka lehetuped on eriliselt suured, põisjad ja ei sarnane teiste sarikalistega. Valged õied suurtes poolkerajates liitsarikõisikutes, õitseb juulis ja augustis
annaabi.ee 
