Treplev noppis õielt kroonlehti ja arvas, et ta ema ei armasta teda. Treplevile ei meeldinud, et ta ema on kuulus näitleja. Ta arvas, et teda sallitakse ainult seetõttu, et ta tema poeg on. Treplev pidas ennast tühiseks. Saabus Niina, kes oli kiirustades kohale jõudnud. Niinal oli raske kodunt välja saada, kuid see õnnestus tal tänu sellele, et ta isa koos võõrasemaga ära sõitis. Niina isa ei lubanud tal sinna minna, sest ta ei tahtnud, et Niinast näitleja saab. Niinat aga tõmbas järv enda juurde nagu kajakat. Niina ütles, et tal on hirm ja häbi Trigoni, tuntud kirjaniku, ees mängida. Treplev arvas, et elu tuleb kujutada nii, nagu ta paistab unistustes. Šamarjevi arvates oli lavakunst alla käinud. Ka Dorn pidi tunnistama, et hiilgavaid talent on vähevõitu. Treplev palus tähelepanu, näidend algas. Treplevi vihastasid ta ema kommentaarid ja küsimused. Lõpuks Treplev vihastas ja peatas näidendi ning lahkus.
Polina teeb talle lähenemiskatse, ent paraku segatakse neid vahele. Algab etendus. Arkadina kommenteerib pidevalt etendust kaasa. Etendus ise räägib sellest, mis on Maal kahesaja tuhande aasta pärast. Arkadina arust oli see etendus dekadentlik. Treplevi kannatus katkes ning ta lasi selle etenduse katkestada. Kõik heidavad Arkadinale ette seda, kuidas ta pojaga just käitunud oli ning peale pikka vaidlemist saab ta sellest ise ka aru ning läheb vabandust paluma. Niinat tänatakse selle tükki eest, teda imetletakse. Ta on vägagi kohmetu kui teda Trigorinile tutvustatakse. Trigorin, kuulus kirjanik, läheb seltskonnas olemise asemel rahulikult kala püüdma. Niinal tuleb veel kuldseid sõnu: Kes on tundnud loomingunaudingut, sellele teidi naudinguid enam ei eksisteeri. Niina hakkab koju tagasi minema. Tal palutakse jääda, ent kahjuks siiski pidi ta minema. Muidu oleksid ta vanemad tema peale pahaseks saanud. Kui Treplev teada saab, et Niina koju sõitis,
seda sôidetakse ballile. Z. kohtab maskiballil suurtsugu daami, kes varjab end maski taha ja naudib flirti noore ohvitseriga. Noor ohvitser Z. saab temalt käevôru mälestuseks. Tegelikult kuulub see käevôru Arbenini naisele Niinale, kes selle kogemata kaotas. Z. näitab käevôru Arbeninile, kiideldes oma armulooga. Arbenin on jätnud seljataha suurilma kahepalgelise elu ja ihkab noore Niina kôrval tôeliselt ônnelikuna elada, nüüd on Arbenini pettumus suur, ta ei usalda enam Niinat. Samal ajal tahavad Z. ja paruness Strahl oma armuseiklusi varjata, ning Z., saades tôe teada käevôru kohta, tahab, et tekkinud kuulujutt kestaks, sest nii on tema ja parunessi armuseiklus seltskonnale teadmata. Niina ei suuda end kaitsta. Arbenin ei usu oma naist ja ühel seltskondlikul viibimisel ulatab ta Niinale mürgitatud jäätise. Hiljem tuleb küll tôde päevavalgele, kuid Arbenin ei saa enam midagi muuta, ta kaotab môistuse.
Kajakas" Esietendus kukub läbi, teine etendus aga tõeline triumf.See näitab lavastajatööd.Nimetas seda komöödiaks , karakterkoomikat palju.2põhiteemat - 1)armastus 2)kunst kõige laiemas mõttes. Tegelaskujunde vastandamine - Arkadina , heal tasemel näitleja , vastukaalis Niina(algaja näitleja). Arkadina endast heal arvamusel, Niina ei surunud ennast peale.Trigorin(tuntud) ja Trepler(algaja) - mõlemad kirjanikud.Niina armastab Trigorinit, Trepler armastas Niinat varem. Teose lõpus lasi Trepler ennats maha,kuna ei saanud armastatut ning ei saanud tunnustust teistelt.Teose pealkiri sümboliseerib Niina elu - armastas kunsti väga,kuid isa ei lubanud tal sellega tegeleda ning ta ootas oma arengut, et iseendaga rahul olla Peategelased olid Trepler ja tema perekond. Näidendi alguses oli algamas etendus, kus peaosa oli Niina Zaretsnajal ja autoriks oli Trepler. Trepler armastab Niinat ning nende suhted on algul väga head. Peaie
Näidendid: Suureks eeskujuks on Maeterlinck. Tema looming näitekirjanikuna algab 90-ndate aastate alguses. Ta on seotud Moskva Kunstiteatriga. Seal on 2 sõpra ( 2 tipplavastajat): Stanislavski ja Nemirovits Dantseko. "Kajakas" Esietendus kukub läbi, teine etendus aga tõeline triumf. Peategelased olid Trepler ja tema perekond. Näidendi alguses oli algamas etendus, kus peaosa oli Niina Zaretsnajal ja autoriks oli Trepler. Trepler armastab Niinat ning nende suhted on algul väga head. Peale näidendi ebaedu hakkavad need aga jahenema. Niina vaimustuses kirjanikust Trigorinist. Trepler tulistab ennast, kuid paraneb. Niina sünnitab Trigorinile poja, kes aga sureb ja siis jätab Trigorin ta maha. Lõpuks teeb Trepler siiski enesetapu. Trepleri lastud kajakas sümboliseerib Niina elu. Kajakas hõljub järve kohal, Niina samasugune. Naeruvääristamine, iroonia nende üle, kes peavad end suurteks kunstnikeks, kuid
Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Näidendid: Suureks eeskujuks on Maeterlinck. Tema looming näitekirjanikuna algab 90-ndate aastate alguses. Ta on seotud Moskva Kunstiteatriga. Seal on 2 sõpra ( 2 tipplavastajat): Stanislavski ja Nemirovits Dantseko. "Kajakas" Esietendus kukub läbi, teine etendus aga tõeline triumf. Peategelased olid Trepler ja tema perekond. Näidendi alguses oli algamas etendus, kus peaosa oli Niina Zaretsnajal ja autoriks oli Trepler. Trepler armastab Niinat ning nende suhted on algul väga head. Peaie näidendi ebaedu hakkavad need aga jahenema. Niina vaimustuses kirjanikust Trigorinist. Trepler tulistab ennast, kuid paraneb. Niina sünnitab Trigorinile poja, kes aga sureb ja siis jätab Trigohn ta maha. Lõpuks teeb Trepler siiski enesetapu. Trepleri lastud kajakas sümboliseerib Niina elu. Kajakas hõljub järve kohal, Niina samasugune . Naeruvääristamine, iroonia nende üle, kes peavad end suurteks kunstnikeks, kuid tegelikult pole
annaabi.ee 
