madal kelder, kuhu pääses köögist mööda treppi. Mööbel Seinad olid kaetud värvitud linadega. Põrandat katsid taimeväätidest punutud matid. Vanimad säilinud mööblitükid pärinevad arhailisest perioodist. Muu mööbli moodustasid lauad ja hoiukohad. Polnud suuri laudu. Voodi asus kõrgendatud alusel, et hoida eemal roomavaid elukaid. Riided hoiti seinaorvudes. Hügieen, kosmeetika, riietus Pesti end Niiluses, kanalites või tiikides. Ainult kõrgklass võis endale lubada vannituba. Seebina kasutati soodat või spetsiaalseid pesupastasi. Eelistatuim riidesort oli lina. Kuningate ja eraisikute kujud loovad elava pildi moe muutumisest. Naised kandsid liibuvaid kleite, mehed ümber keha seotud seelikuid. Ametlik riietus nägi ette ka parukat.
· imporditi puitu, elevandiluid, poolvääriskive · omast käest kuld ja vask · palka maksti: riietes, leivas, köögiviljas, õlus · pidude põhimõte. ,,ole rõõmus ja lõbutse" · pillimehed · palju eri pille · pidudel esimene asi, mis anti oli lõhnatorbik · söödi sõrmedega · väikesed käteloputuskausikesed · mehed ja naised ei tantsinud koos · pidudel väga madalad lauad · pesu pesid mehed niiluses · põllud tähistati kividega · rikkusi mõõdeti karjas · kauba hind määrati vasest kaaluvihtidega (deven) · kirjutati sulega savipoti kildudele · tegeleti arstiteadusega · arvatakse, et sagelt põeti luu tuberkuloosi, lastehalvatust, rõugeid · tehtud leivas oli sageli palju kivipuru või liiva · meesegiptlaste keskmine eluiga u. 38 aastat · ravimisega tegelesid preestrid ja kirjutajad · arsti amet anti edasi põlvkonniti
Kõige madalama kihi moodustasid orjad. Enamasti olid nad sõjavangid ja vaarao omandid. Orjal oli esialgu oma perekond ja maalapp, mille eest tuli seaduse käsul makse maksta. Hiljem jäeti nad aga õigustest ilma ja orjade elu muutus raskemaks. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Mööda niilust lõunasse sõites pidi paat olema alati täispurjes,aga põhja sõideti alati alla lastud purjega. Isegi pesu pesti Niiluses,aga see töö jäeti alati meestele,sest oli oht langeda krokodilli söögiks.Vana Egiptuses oli põhitoiduks kala,mida püüti kas harpuuni,kahva või papüüruse kiududest valmistatud võrguga.Papüürus kasvas põhiliselt Niiluse soistel kallastel ja sellest valmistati ka paate.Niilus oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg
suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lähedal, delta kohal, sajab vihma kõige rohkem kümme korda aastas, Ülem-Egiptuses aga kord kümne aasta kohta. Juuni lõpust kuni septembri lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. Oktoobri lõpust kuni järgmise maikuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult. Sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid väetisi. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki. Egiptuse pind pole igal pool ühetasane ja mõned paikkonnad ei näe vett kogu aasta jooksul
saviplatsile ning lasti härjad neid tallama, kuni terad käes. Egiptlased kasvatasid teraviljadest nisu ja otra. Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Samuti oli Niilus ka tähtsaim liiklus- ja kaubatee. Lõunasse sõites oli paat alati täispurjes, põhja siirduti aga alla lastud purjega. Ka oma pesu pesti Niiluses. See tegevus oli Vanas-Egiptuses aga usaldatud meestele, oli ju oht langeda krokodilli saagiks. Egiptlaste põhitoiduks oli kala, mida püüti kas harpuuni, kahva või hoopis papüüruse kiududest valmistatud võrguga. Papüürus, mis kasvas jõe soistel kallastel koos lootosega, oli ka materjaliks paatide meisterdamisel. Just need soised alad olid lindude meelispaigaks. Igal aastal toitsid mägede tulvaveed Niiluse lisajõgesid, mis põhjustas üleujutuse.
siis 22-aastane. ________________ * audients kõrge ametiisiku jutul olek, tema ametlik jutulevõtt Cleopatra (1999. a film) Kleopatra ja Caesari kohtumine Leonor Varela - Kleopatra Timothy Dalton- Julius Caesar http://www.youtube.com/watch?v=KY7VpR9XQrM Kleopatra ja Caesar Jean-Léon Géromé Caesar ja Kleopatra Kleopatra vallutas Caesari südame. Ptolemaios XIII põgenes ja uppus peagi Niiluses, regent hukati. Kleopatrast sai Egiptuse ainuvalitseja, kuigi ametlikult valitses ta koos noorema vennaga, õigemini vend-abikaasa Ptolemaios XIV-ga. Aasta möödudes sünnitas Kleopatra Caesarile poja, kes sai nimeks Caesarion. Ema kuulutas pisipoja jumalkuningaks, Isise* pojaks. ________________ * Isis algselt Egiptuse lehmapealine emajumal, kõiksuse- ja taevajumalanna; Ptolemaioste ajal samastati Isist Demeteri jt jumalatega Kleopatra seriaalis ,,Rooma"
See kestis praeguseid kalendrikuid kasutades juulist detsembrini. Selle aja jooksul olid põllumaad vee all. Loomad viidi selleks ajaks kindlamasse kohta, muidu oleksid nad võinud uppuda. 2. Vee äravoolu periood oli Brt (maa taasilmumine või seemnete ilmumine) ehk Peleto. See oli jahedaim aastaaeg ja kestis detsembrist märtsini. Selle ajal külvati seemned ja kasvatati vilja. 3. Märtsist juulini kestis suvega võrreldav kuiv aastaaeg Shmo. Siis oldi tegevuses vilja ladustamisega. "Kui Niiluses toimuvad ujutused, jõuab tema vesi deltasse ning Liibüaks ja Araabiaks kutsutavatele maadele, muutes jõepankade omavahelise kauguse kohati kahepäevase teekonna pikkuseks, mõnikord väiksemaks. Ma ei saanud selle sündmuse olemuse kohta midagi teada, ei preestritelt ega kelleltki teiselt. Mind huvitas, miks Niilus uputab sada päeva suvisest pööripäevast alates; kui see aeg on möödas, taandub jälle, ja jõgi on madal järgmise suvise pööripäevani. "Herodotus, "Histooriad" 2,19
Köögihoovi ühes nurgas oli veskikivi jahutegemiseks, väike ahi leivaküpsetamiseks ja seintega tulekolle keetmiseks või grillimiseks. Säilitamiseks kasutati mitmesuguse suurusega savinõusid. Neis ei hoitud mitte ainult jooke, vaid ka teravilja, jahu, rasva ja õli, samuti liha. Rikneva toidu säilitamiseks oli majas väike madal kelder, kuhu pääses köögist mööda treppi. Hügieen, kosmeetika ja riietus Enamus egiptlasi suples Niiluses, kanalites või tiikides. Ainult kõrgklass võis endale lubada vannituba, kus oli võimalik dussi võtta. Tualett oli samas või eraldi ruumis. Seebina kasutati soodat või spetsiaalseid pesupastasid, mida arvati nahale hästi mõjuvat ja mis olid valmistatud lubjakivi või kriidiga segatud looma - või taimerasvast. Egiptlaste eelistatuim riidesort oli lina, kanti ka jämedamat puukoorest valmistatud riiet ja harvem puuvillased rõivad
Kuid ka tal oli suurele väepealikule valmis mõeldud kingitus ... Kui mees oli õhtutunnil magama heitmas, teatati talle, et Egiptuse kuninganna palub tal vastu võtta väike kingitus. Tuppa toodi vaip, mille kaks teenrit Caesari silme ees lahti rullisid. Oh imet!... Vaiba vahelt veeres välja imeilus vähese riietusega naine ... Kleopatra oli siis 22-aastane! Te ju aimate, head lugejad, keda Caesar nüüd toetama hakkas. Ptolemaios XIII põgenes ja uppus peagi Niiluses, regent hukati. Kleopatrast sai Egiptuse ainuvalitseja, kuigi ametlikult valitses ta koos noorema vennaga, õigemini vend-abikaasa Ptolemaios XIV-ga. Aasta möödudes sünnitas Kleopatra Caesarile poja, kes sai nimeks Caesarion. Ema kuulutas pisipoja jumalkuningaks, Isise5 pojaks. Aastatel 46 44 elas Kleopatra Caesari kutsel Rooma linnas. Ta võlus roomlasi sedavõrd, et moodi läks kõik egiptusepärane. Jäljendati Kleopatra riietust, soengut, meiki. Suurmoeks sai
annaabi.ee 
