Kõrgem portikus oleks peitnud ehisviilu vahe, kuid vaatamata sellele tegid ehitajad mõttetud kohandusi, et mahutada ära väiksemad sambad, mida polnud algselt plaanitudki kasutada. Sellise muudatuse ajendiks olid tõenäoliselt logistilised probleemid pillarite transportimisel kuna nad kaevandati Mons Claudianus'es mis asub Egiptuse igapoolses mäestikus. Iga sammas oli 12 meetrit kõrge ja 1.5 meetrise diameetriga ning kaalus 60 tonni. Neid veeti puidust kelkudega ligi 100 kilomeetrit Niiluseni, sealt edasi Rooma. Pantheoni pronksist uksed, mis olid algselt plaaditud kullaga, on küll iidsed, kuid mitte orginaalsed. Praegused uksed, mis on avausele liiga väikesed, on pärit viieteistkümnendast sajandist. Pantheoni 4535 tonni kaaluva Rooma betoonkupli raskuskese on koondunud 9,1 meetrise läbimõõduga võlvkivide ringile, mis moodustab oculuse, samas kui kupli raskust kannavad kaheksa 6.4meetri laiused trumlid, mis asetsevad seinas. Kupli paksus varieerub 6
alistatud rahvaste või võõraste maade sümboolseid tähistusi, samuti nende alandatud toomist vaarao ette või nende hävitamist. Amon oli teebalaste jaoks kõige tähtsam jumal, keda ausati koos tema abikaasa Nuti ja poja Honsuga. Kord aastas, üleujutuse ajal korraldatavate Opeti pidustustega tähistati kuninga taassündi Amoni pojana. Pööraste pidustuste käigus kandisid preestrid jumaluse ja tema pere kujusid kaunistatud paatidel Niiluseni ja siis Luxori templisse. Abu-simbeli tempel Kaljusse rajutud Abu-Simbeli Suur tempel ja väiksem Hathori tempel pakuvad rabavat vaatepilti. Sajandeid liiva all olnud templi fassaadi avasta 1813. aastal maadeuurija J. L. Burckhardt. Ehkki Suur tempel on pühendatud Egiptuse suuremate linnade kaitsejumalatele- Teeba Amonile, Memphise Ptahile ja Heliopolise Ra-Harathele, ehitati see tegelikult Ramses ll austamiseks.
Sajandivahetuseks tõusis Euroopa riikide vastuoludest tulipunkti Aafrika jagamine. 1882 oli Inglismaa okupeerinud Egiptuse, mis kunagi oli Napoleoni sõjaretke sihiks. 1896 saatis Inglise valitsus Egiptusest lõunasse - Sudaani vallutama - ekspeditsioonikorpuse Horatio Herbert Kitcheneri juhtimisel. Samal ajal liikus kapten Marchand'i juhitud Prantsuse väeüksus Prantsuse Kongost lääne suunas. Juulis 1898 jõudsid prantslased välja Niiluseni ja heiskasid oma lipu Fasoda külas, vanas lagunenud Egiptuse kindluses. Sama aasta septembris jõudis selle Sudaani küla lähistele Kitcheneri Inglise väeüksus ning nõudis Prantsuse vägede tagasitõmbumist. Marchand keeldus ja kerkis oht, et puhkeb sõda kahe konkureeriva koloniaalriigi vahel. Juulis 1891 pidi keiser Aleksander III paljastama pea, kui orkester mängis Kroonlinna saabunud Prantsuse sõjalaevastiku eskaadri auks Kolmanda vabariigi hümniks kuulutatud "Marseljeesi"
Zeus, nähes Iod häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas Argose magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prometheuse juurde. Prometheus rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Zeus vabastab ta piinadest. Io sünnitab Zeusile poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Promeheuse kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. Narkissos Ilus noormees, kelle nimi oli Narkissos. Noormehe ilu oli nii suur, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid kohe temale kuuluda, tema aga ei tahtnud neist kedagi. Viimaks pöördus üks solvatu palvega jumalate poole ja need vastasid: "Armastagu see, kes teisi ei armasta, iseennast." Kui Narkossos kummardus selge allika kohale jooma ja nägi oma peegelpilti, armus ta sellesse otsekohe
valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. "EUROPE" Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E'd hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga
andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. 6. pilet EUROPE Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E'd hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. (Aasia ja üks nimetu manner). E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel (Cupido, Amor) lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele
Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. EUROPE Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E’d hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. (Aasia ja üks nimetu manner). E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel (Cupido, Amor) lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele
tema kõrval seisvat väikest lehma. Hera võttis lehma (Io) endale ja pani ta saja silmaga Argose valve alla. Zeus palus Hermeselt abi ja Hermes uinutas Argose oma ilusa pillimänguga ning tappis siis. Io ei saanud ikkagi vabaks, sest siis saatis Hera talle parmu järele, kes tal ei lase kuskil rahus olla. Prometheus ennustas talle. Joonia meri sai nime Io järgi, kes seal ääres kiini jooksi ja Bosporuse väin, kui Io lehmana sealt läbi jooksis. Niiluseni jõudes pidi Zeus ta uuesti inimeseks muutma ning Io sünnitama poja ja õnnelikult elama. Io järeltulijaks pidi saama veel Herakles. 8.Sophokles - relvameistri poeg, sai hea hariduse. Demokraatia veendunud pooldaja, valiti kõrgematesse riigiametitesse. Teostes: polise usundi/moraali austamine, usk inimesesse ja tema vaimsetesse jõududesse; keskendub konkreetsele isikule, võimele oma saatust muuta. Sügavalt inimlikud ja rikkaliku hingeeluga kangelased, kes ei kahtle oma tegudes
annaabi.ee 
