ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale. Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa keele kasutamisvõimaluste kõrval tunduvalt ka eesti keele oma piirati. Paljud rahvuslased pettusid ürituses, mõnest said venestuse pooldajad, teistest nihilistid. Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta
Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa keele kasutamisvõimaluste kõrval tunduvalt ka eesti keele oma piirati. Paljud rahvuslased pettusid ürituses, mõnest said venestuse pooldajad, teistest nihilistid. Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja
b) e es märk on ini mesi soke erida, üllatada. Dadaismi tekke ajalooline taust: I maail masõda oli Euroopale tõeline sokk. Vare m Pariisi paljurahvuselises kunstnike kogukonnas rahvusproblee m e polnud. S õda muutis olukorda välis maalased saadeti Prantsus maalt välja. Paljud kunstnikud läksid kaasa o ma maa valitsuste sovinistlike üleskutsetega. Kunstnikelkirjanikel polnud kindlat poliitilist progra m mi, oldi pige m anarhistid, nihilistid eitati k õike, eitati kogu senist ühiskonda ja kultuuri, mis sellise sõjani oli viinud. Se epärast taheti kõike teha teistmoodi: a) luule ase m ele tuli kooris rööki mine b) kaunite maalide ase m el toodi näitusesaali W Cpotid c ) sü mfoonia ase m ele tuli kakofoonia (=kaos). Tavaliselt alustatakse dada ajalugu Zürichist. Seal kujunes 1916 rahvusvaheline kirjanike kunstnike seltskond, kes oli tulnud s õjapakku. Enda käsutusse saadud ruumides hakati pidama
Saksamaale. Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa keele kasutamisvõimaluste kõrval tunduvalt ka eesti keele oma piirati. Paljud rahvuslased pettusid ürituses, mõnest said venestuse pooldajad (näiteks Jakob Kõrv), teistest nihilistid (Ado Grenzstein). Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad
kirjutatud (k.a Tammsaare). Kirillov tuleb välja inim-Jumala ideega. D tuletab meelde oma viibimist Petrasevski ringis. Kirillov püüab saada inimjumalaks. Selleks, et seda saavutada, on vaja põletada hirm surma ees. D püüab näidata, et mingit vabanemist ei toimu. Oluline on ka romaani lõpp. Romaan algab Stepani elu kirjeldamisega ja ka lõppeb sellega. Stepan lahkub kodust ja läheb rändama. Siin on D võrrelnud teda don Quijotega. Ta saab aru, et tema on kasvatanud need nihilistid, ta tunnetab oma süüd. D tunneb sellele tegelasele kaasa, ta on talle sümpaatne. D leiab, et on osa läänlasi, kellele võib andeks anda. Romaanis on olemas ka naistegelased. Nad on olulised Stavrogini kuju lahtimõtestamise aspektis. Marja Lebjadkina Stavrogini seaduslik abikaasa. Teised ei tea sellest. Kui sellest teada saadakse, siis on kõik imestunud. Marja on lombakas. Temaga abiellumine iseloomsutab Stavrogini lõhestumist
peate ikka rääkima." Aga Indrek ei rääkinud, nagu oleks ta tõearmastuse kaotanud. Sellepärast rääkis härra Maurus ise, seletades ilmaasju: ,,Mõelge ometi isegi, mis peab meist saama, kui pole enam vürsta ega teisi ülemaid. Mis peab siis sündima keisrite ja kuningatega? Mis peab sündima meie oma keisri majesteediga? Aleksander teine tapeti ära. teate, pommiga; peab siis kõiki vürsta ja keisrid pommiga? Oleme siis meie sotsialistid, nihilistid või revolutsionäärid, nagu vene üliõpilased? Mis teeb meie väike rahvas sotsialistidega ja revolutsionääridega? Kas revolutsionäär hakkab põldu harima? Ei, revolutsionäär ei hari põldu, ja siis jääme kõik nälga. Revolutsionäär mässab ainult ja teeb sotsialismust ning nihilismust, tapab vürsta, kuningaid ja keisrid. Aga on meil kuninga ja keisri tapjaid vaja? Kas meil on oma kuningas või keiser, keda vaja tappa? Ei ole, kõik teavad, et ei ole