Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor arutaks ja paluks täpsustusi, seal Nietzsche pilkab, norib ja lammutab. Üliinimene · Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. · Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. · Ta kasutab sõna "üliinimene" (saksa Übermensch) esimest korda raamatus ,,Nõnda kõneles Zarathustra`` · Nietzsche uurijad tõlgendavad üliinimest katsetajana, püüdlejana, eneseületajana, kes väljendab inimese juurde algselt kuuluvat igatsust ja oma faktilisuse ebapiisavust. · "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" · "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /..
Mõlemad annavad Nietzsche järgi tunnistust inimväärikuse puudumisest: Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste (Jumal, religioon, igavesed ja kaheldamatud moraali ja tunnetusteooria dogmad) asemele uusi, elukõlbulikke väärtusi, mida ta võtab iseendast. Nietzsche ütleb, et inimene peab seda üliinimese arengut teadlikult jaatama ja tahtma. Seega ei ole tegemist uue rassiga, mis inimese välja vahetab nagu inimene on looma välja
suurem osa eestti loomingulise intelligentsi esindajaist. Tartu-aastatel töötas Koort hämmastamapaneva energia ja hooga. Kesksel kohal selle perioodi loomingus on kunstniku talupojaportreede sari. See sari on mitmes suhtes tähelepanuväärne. Esiteks kajastab see kunstniku püüet luua rahvusliku tüübi, eestlase koondportreed. Teiseks püüab Koort vastandada oma loomingut rahvusliku omapära teadliku rõhutamisega kosmopoliitilise modernistliku kunsti rahvuslikule nihilismile. Kolmandaks, Koort vastandab oma sarja kitsarinnalistele natsionalistlikele tendentsidele, rahvusromantilise suuna esindajatele, kes tuletasid rahvusliku vormi mehaaniliselt ja otseselt talurahvakunsti vormielementidest, langedes sealjuures primitiivsesse stilisatsiooni ja lihtsustamisse. Sarja tööde kõige suuremaks väärtuseks on poeetilisus, romantiline muinasjutulisus. Sarjas elab rahvaluule, rahvaeepose vaim. Seeria ühed paremad skulptuurid on ,,Eesti taat" ja ,,Piibumees"
sürrealismi puutuvat esseistikat ja kriitikat, mis oma vastuvaidlemist mittekannatavas autoritaarsuses jättis mulje, nagu oleks ainult Bretonil õigus määratleda, mis täpselt on sürrealism ja mis mitte. 1930. aastatel püüdis Breton sürrealistide liikumist poliitiliselt angazeerida, kui tema ise ja mitmed teised väljapaistvad sürrealistid ühinesid Kommunistliku Parteiga. Selle tõttu tekkisid Bretonil teravad konfliktid liikumise antiautoritaarse, algusaegade nihilismile ja anarhismile truuks jääva tiivaga (sinna kuulus m. h. Salvador Dalí). Bretoni teine sürralistlik manifest, mis avaldati 1930. aastal, tegeleski sürrealismi filosoofiliste implikatsioonide uurimisega. 1935. aastal astus parteist siiski välja ka Breton ise, kuid jäi 5 elu lõpuni veendunud marksistiks. 1938. aastal Mehhikos viibides avanes tal võimalus
Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse- tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele (1). 5. Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek. Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks (1). 6. Isetus Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus, mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele. Inimese kirjeldamisel tähendab see, et puudub see,
põhjuse-tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757-771, tõlkinud A. Herkel.) Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse (sanskriti nyat) mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr svabhva). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk mõistmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks. Isetus Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus (skr antman), mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele
seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757-771, tõlkinud A. Herkel.) Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse (sanskriti nyat) mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr svabhva). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks. Isetus Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus (skr antman), mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele. Inimese kirjeldamisel tähendab see, et puudub see,
annaabi.ee 
